BLRT on hädas varvast laskvate ukrainlastega

Esimesena Eestisse võõrtööjõudu toonud BLTR on mures järjest süveneva probleemiga, kus Eestis mõnda aega töötanud Ukraina keevitajad ühel hommikul enam tööle ei tule ja sõna otses mõttes ära kaovad.

"Selliseid juhtumeid on hetkel kokku kuus. Hiljem oleme avastanud, et mõned neist on läinud tööle hoopis teise tööandja juurde, meile ütlemata. Ja me ei tea, läksid nad legaalse või illegaalse töö peale," rääkis BLTR Grupi personalidirektor ja Euroopa Komisjoni tööturualase nõuandekomitee liige Heinart Puhkim. "On ka neid, kes lihtsalt viilivad, puhkavad kodus Ukrainas ja vormistavad uue tööloa kuhugi mujale Euroopa riiki. Oleme umbes paarikümnel inimesel sellisel juhul tööloa annulleerinud," lisas ta.

Puhkimi sõnul ei rahulda selline olukord BLTRd, sest nende taotlusel, vastutusel ja riskil on töötajad Eestisse saanud, kuid tööandjal puudub igasugune võimalus saada nende liikumise ja olemasolu kohta informatsiooni. Ehkki seni pole teada juhtumit, kus töötajad oleks Eestist tänu Schengeni viisaruumile edasi Euroopasse tööd otsima läinud, on Puhkimi sõnul alust karta, et pretsedendid võivad tekkida.

"Praegu ei ole mõtet käed rüpes istuda ja oodata, millal juhtub. Ja kui on juhtunud, alustada kangelaslikku võitlust. Praegu jõuaksime veel kõik vajalikud regulatsioonid korrektselt ära teha," lisas ta.

Paar kuud tagasi tegi BLTR avalduse siseministrile, kus muu hulgas palusid võimalust kontrollida vöörtööliste piiriületust. Seda õigust neile siiski ei antud - seadused ei võimalda.

"Me soovime, et need Eesti tööandjad, kelle juurde meie töötajad tööle asuvad, teavitaksid meid sellest," ütles Puhkim.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti välismaalaste osakonna juhataja Liis Annuse sõnul on välismaalasel, kes on saanud elamisloa töötamiseks, õigus töötada vaid selles ettevõttes, kelle juurde elamisluba taotleti. "Ettevõtetel ei ole õigust tööle võtta välismaalast, kellel on elamisluba töötamiseks teises ettevõttes," ütles ta.

Kui inimene siiski läheb teise firmasse tööle ja see teine firma võimaldab tal illegaalselt töötada, on see seaduse järgi karistatav. Annuse sõnul ulatub firmade puhul trahv kuni 50 000 kroonini, ülejooksnud töötajaid võib karistada rahatrahviga kuni 500 trahviühiku ulatuses või arestiga.

"Kui aga töötaja läheb uude ettevõttesse ja taotleb selle tööandja juures ka uut elamisluba, on tegu ausa konkurentsiga ja sellisel juhul me ettevõtet, kes oma töötajast ilma jääb, kaitsta ei saa," lausus Annus.

Ta selgitas, et kui välismaalasest tööline kaob ära, vaadatakse tema piiriületusregistrit ja muid andmebaase. "Välismaalt me teda otsima ei hakka, kuid me teavitame teda, et Eesti elamisluba on kehtetu. Kui leiame ta Eestist, palume tal siit lahkuda," rääkis Annus. Tema sõnul on välismaalasest töötajal tänu Eesti elamisloale õigus liikuda Schengeni viisaruumis vabalt ringi, kuid see ei anna talle õigust mujal riikides töötada. "Eesti elamisluba muutub tema jaoks viisaks," lisas ta.

Saaremaa laevaehitusfirmal Baltic Workboats pole paar kuud tagasi Ukrainast palgatud kaheksa mehega probleeme olnud.

"Hetkel pole meil selliseid probleeme olnud. Kui nad alguses tulid, käisid kapo ja piirivalve mehed neid instrueerimas. Räägiti, mida nad tohivad ja ei tohi. See kõik oli kontrolli all," rääkis firma direktor Peeter Laum. "Eks ahvatlusi on," ütles Laum.

Ta rääkis, et ehkki nüüd on vöörtööjõu toomine ettevõtjale lihtsamaks tehtud, on tegu siiski riskiga. "Probleem on selles, et me ei tea nende inimeste tausta. Me ei tea, kuidas teha kindlaks, et ta on aus ja hea töötaja," rääkis Laum.