Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädal Kristina Traksi pilgu läbi
Jumalate viha on langenud töötukassa varahalduri, Hollandi suurpanga ABN Amro peale. Raske uskuda, et niivõrd soliidne asutus lihtsalt ei oska rahaga ringi käia.
Samal ajal, kui ABN Amro suutis suure pungestamisega töötukassas halbade aegade ootel seisvast 2,3 miljardist kroonist välja võluda 900 000 krooni, teenisid konkurendid 100 (jah - sada!) korda rohkem.
Kuigi töötukassa nõukogu esimees ehk ABN Amro tööandja Maret Maripuu on tükk aega kedranud vana plaati, kuidas töötukassa vara tuleb paigutada riskivabalt ja hajutatult, otsustas kassa nõukogu ometi lisaks ABN Amrole kaasata ka teise varahalduri rahadega toimetama. Parem hilja, kui mitte kunagi! Seda enam, et uue töölepinguseaduse valguses hakkab meil tulevikus töötukassas seisvat raha ka reaalselt vaja minema. Erinevalt praegusest.
Tallinna Farmaatsiatehasel aga läheb nii hästi, et nende krundile Tondi tänava raudteeülesõidu juures võivad õige pea kerkida 25korruselised kõrghooned. Farmaatsiatehase lätlastest omanikel vedas, et nende pilvelõhkujate ehitamise plaan lülitati Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringusse viimasel tunnil. Täiesti hämmastavalt olid eelmised (kuid samasse parteisse kuuluvad) linnajuhid kategooriliselt vastu: mingil juhul ei tohtivat kõrghooneid ehitada vaiksesse aedlinna.
Miks selline äkiline meelemuutus linnavalitsuse poolt? Arvatavasti võib vaid rikutud mõtlemisega ja paranoiline inimene arvata, et siin taga on poliitilised kokkulepped, mis võisid näiteks väljenduda toetussummades Keskerakonnale. Normaalne inimene usub ametlikku põhjendust, et kõrghooned sobivad suurte magistraalide ristumiskohta ja ka Tondi trammide lõpp-peatust ning Tondi jaama võib nimetada magistraalide ristumiseks…
Kaupmehed seevastu on asunud tarbijatega vägikaigast vedama. Nad lubavad vähemasti mitte lähema kolme kuu jooksul hindu langetada, kuid tunnistavad, et rahvas ostab vähem. Kallis on!
ETK juht Rein Sepp tõdes sel nädalal toiduliidu aastakonverentsil, et piimakraami ostetakse vähem. Ka valmistoit ei lähe nii hästi kui varem: inimesed teevad kodus ise süüa. Samas lisas Sepp optimistlikult: "Küll harjutakse!" Röögatult tõusnud hindadega nimelt.
Samas hakkab vist ka kaupmeestele jõudma pärale mõtteviis, et eestimaisele kaubale ei saa enam lõputult hinda juurde keerata vaid argumendiga, et see on Eesti kraam. "Soomes ütlevad ka tarbijad, et eelistavad Soome oma, aga kui müüki tuuakse 2 eurot odavam Taani jõulusink, siis kohe põhimõtted kaovad," rääkis Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen. Küllap on nii ka Eestis.
Nädalavahetuse staar on metsas vedelev autokumm. Kuulu järgi on neid viimasel ajal kõvasti metsa juurde veetud, sest teada on, et kohe on üüratu hulk vabatahtlikke neid koristamas. Kuigi ma ise talgutel ei osale, on kiiduväärt, et asi ette on võetud. Loodan, et korraldajad teevad seda altruistlikul eesmärgil Eestimaa sodist puhastada, mitte poliitprofiidi lõikamiseks. Kuigi ühistalgutelt viilin, koristan kodu ümbrust. Seda võivad teha teisedki viilijad.