Majaümbruse rohelised saarekesed

Mai on see kuu, kus kerkib päevakorrale kõikvõimalike anumate täitmine suvelilledega. Varakevadised seaded hakkavad õitsemist lõpetama ja hing ihaldaks enda ümber rohkem lopsakust ja värvi. Kui krookuste karjuvkirju õievaip lõpetab õitsemise, võib varsti välja tuua ka suvelilleamplid ja rõdukastid.

Konteinerhaljastust võib kasutada nii kohtades, kus ei saa maapinnale taimi istutada, kui ka aias, kuhu lihtsalt ei taheta peenraid rajada. Rohkem kaunistatakse nendega kiviseid pindu, nagu terrassid ja rõdud, sissesõiduplatsid ja majaesised sillutised, trepid ja ukseesised.

Konteineritega haljastades on meil valida, kas eksponeerime taimi või anumat. Sellest tulenevalt peame valima ka taimestuse. Kui taimed on liiga madalad või väiksed või neid on lihtsalt vähe, siis paratamatult pääseb esile hoopis istutuskast. Kui aga meie sooviks ongi eksponeerida mõnd kena anumat, ei tohiks sinna istutada suurt ja uhket taime, vaid peaksime piirduma tagasihoidlikumatega.

Aknakastide eesmärk on tavaliselt kaunistada meie väljavaadet siseruumidest ning anuma eksponeerimine ei ole väga levinud.

Enamasti ongi kasutusel vaid kolmest materjalist akna- ja rõdukaste: plastist, puidust ning viimasel ajal ka metallsõrestikust, mis on vooderdatud kookoskiuga. Sellistesse anumatesse soovitaksin istutada taimi, mis graatsiliselt veidi üle potiserva valguvad või lausa ripuvad. Hea suhe istutuskasti ja taimede kõrguste vahel oleks 1:3, nii pääsevad lilled esile ja varjavad ära poti.

Rõdu annab meile rohkem mänguruumi. Siin saame kaunistada nii piirdetara kui ka seinu. Riputada lakke ampleid ja luua taimestatud vaheseinu.

Kui rõdupiirde kaunistamiseks sobivad rohkem rippuvad või üle potiääre valguvad taimed, siis seinapindade kaunistamiseks sobivad ka ronivad lilled. Lihtsaim võimalus on põrandavaasist kasvavatele lilledele siduda potist laeni tuginöörid. Kindlama konstruktsiooni saame aianduspoodidest ostetud metall- või puitsõrestikuga.

Väga populaarseid lilleampleid saab rõdul sättida rippuma istumispaiga lähedusse, laua kohale või lihtsalt katuseserva. Peamine, et see ei segaks meie liikumist ja vihmavesi talle otsa ei soriseks. Sarnaselt rõduga saame haljastada ka väliterrassid.

Kuigi Eestis ei ole väga populaarne oma eesaedu möödujatele eksponeerida, kaunistatakse maja peasissekäiku väga usinasti. Tavaliselt ehivad maja sissekäiku varikatuste külge kinnitatud rippamplid. Ukse kõrvale ja treppidele võib seada aga ka põrandavaase, kus taimekompositsioon vabalt kasvab või on suunatud katma mõnd huvitava kujuga tugisõrestikku.

Suurematel aladel, nagu sissesõiduteed ja majaesised sillutised, tuleks kasutada suuremaid anumaid ja kõrgemaid seadeid. Potte võiks grupeerida, sättida ritta või laduda üksteise peale. Ka võib suvelilledest teha tugisõrestiku abil vaheseinu, eraldamaks jalg- ja autoteed või varjamaks mõnd vaadet.

Kui kasutada aias konteinerhaljastust, peaks valima ühes stiilis istutuspotid, mis sobiks nii hoone kui ka ümbruskonnaga.

Näiteks sobivad istutamiseks vanad talunõud, emailitud ämbrid-potid, vitspunutised, siin-seal vedelevad vanad jalatsid (eriti armsad on kummikud), vana aiakäru, postkast jne.

Üldiselt ei tule ilusat ja harmoonilist üldmuljet, kui kasutada plastist nõusid. Parem materjal on kindlasti savi või puit.

Lillepottidel peaks põhja all olema auk, selle puudumisel tuleb istutusmulla alla panna drenaažikiht. Sobivad kivid, liiv, kergkruus, penoplasti tükid - kõik, mis vee kiiresti läbi laseb.