Kas jogurt on tegelikult ka kasulik?

05. mai 2008, 10:45

Poes jogurti valimine on muutunud üha
keerulisemaks. Lisaks kodumaistele ja välismaistele jogurtitele peame valima
väiksema ja suurema rasvasisalduse, erinevate maitsete ning tagatipuks ka
erinevat tüüpi bakterite vahel.

Paljud jogurtid sisaldavad spetsiaalseid patenteeritud bakteritüvesid, mis tootjate sõnul peaksid tugevdama inimese immuunsüsteemi. Teadlased pole aga päris ühel meelel, kas see kõigi inimeste puhul ka nii on. Eelmisel aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud artikkel toetab väiteid jogurti meditsiinilise kasulikkuse kohta, kuid vaid piiratud ulatuses. Näidati, et probiootilist jogurtit joonud vanaldased haiglapatsiendid kannatasid harvemini antibiootikumiravist tuleneva kõhulahtisuse käes. Mõned toitumisspetsialistid pole aga veendunud, kas probiootikud on samavõrdselt kasulikud kõigile, kirjutas LiveScience.

Hoolimata väikesest valimist kinnitas uurimus, et probiootiline jogurt aitas enamust uuringus osalenud inimestest. Kõhuhaigused on tüüpilised antibiootikumiravi kõrvalnähud – antibiootikumid ei tapa vaid „pahasid” baktereid, vaid ka meie seedesüsteemi mikrofloorat moodustavaid kasulikke ja neutraalseid baktereid. Selle tulemusena tekib võimalus haigustekitajatel, kes ennast vabaks jäänud kohale mõnuga sisse seavad ning meile suurt tüli teevad. Jogurt, nagu ka teised probiootikumid, aitab inimese seedesüsteemi asustada kasulikel bakteritel, kes aitavad seedimisel ning hõivavad haigustekitajate ruumi.

Brittide uurimuses jälgiti 113 patsienti, kes võtsid antibiootikume peamiselt hingamisteede haiguste raviks või profülaktikana enne operatsiooni. Antibiootikumikuuri ajal anti pooltele osalenutest kaks korda päevas Dannoni probiootilist Actimeli jogurtit, teistele aga platseebona steriilset piimajooki. Seejärel uuriti, paljude patsientide soolestikus leidub eriti kahjulikku oportunistlikku bakterit Clostridium difficile, mis nakatab iga viiendat antibiootikumikuuri läbivat haiglapatsienti.

Leiti, et vaid iga kümnes jogurtit söönud patsientidest kannatas kõhulahtisuse käes, kuid ükski ei nakatunud bakteriga C. difficile. Kolmandik platseebot saanud patsientidest pidi toime tulema lahtise kõhuga ning 17 protsenti nakatus uuritud bakteriga.

Mõned eksperdid aga kahtlevad selliste uurimistulemuste üldistusvõimes. „Kindlasti on tegemist hea uudisega, kui oled üle 70 ning nii haige, et pead minema haiglaravile ning tarbima antibiootikume,” ütles Washingtoni teaduskeskuse toitumisspetsialist David Schardt. Tema sõnul pole ükski uurimus tõestanud, et Dannoni jogurtid takistavad haigestumast ka neid inimrühmi, keda kujutatakse reklaamides – kiirustavaid emasid, aktiivseid vanavanemaid, mängivaid lapsi.

Paljud arstid on aga veendunud, et probiootikumidest võib tõepoolest olla abi nakkuste ennetamisel, eriti tasub neid tarbida ravikuuride ajal. Samuti ei tasu unustada, et lisaks bakteritele sisaldab jogurt veel palju erinevaid kasulikke aineid. Seega teeb kahju pigem jogurtist loobumine kui selle igapäevane tarbimine, olgu siis probiootiliste bakteritega, kuidas on.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2008, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing