Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnalangus pole kullapalavikku toonud

    "Samamoodi, nagu on kulla hind langenud, on praegu ka kulla müük vähenenud. See on ka enne käinud lainetena. Kui hinnad langevad, siis peaksid inimesed ostma, ja kui tõusevad, siis müüma, kuid inimesed teevad hoopis vastupidi," kommenteeris praegu kullaäris toimuvat ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming.
    "Praegu kullabuumi veel pole. Kuid kulla hind läheb 1000 või 1100 dollarile untsi eest, siis hakatakse ilmselt jälle ostma. See on minu isiklik arvamus," märkis Tamming.
    Kulla hinna kõikumine on mõjutanud ka kuldmüntide hinda, mis on aprillis langenud. "Kuldmüntide hind käib käsikäes kullaga. Kas on kuldplaat või kuldmünt, mõlemad on kullast sõltuvad," märkis Tamming.
    "Nii kulla kui ka teiste toorainetega - futuurid, börsidel kaubeldavad indeksifondid - kauplemine on tehtud lihtsaks ja kättesaadavaks ka väikeinvestoritele, millest võib järeldada, et nende populaarsus kasvab," märkis LHV maakleri Ragnar Plees ning lisas, et finantsturgudel kasutatakse kulda turvalise investeeringuna. Seda eriti siis, kui turgudel on ärevad ajad, nagu on olnud ka viimased 6-8 kuud olnud.
    "Lähimaks kuueks kuuks ootaks pigem hinna stabiliseerumist või mõningast langust, mitte madalamale kui 800 dollarit unts," lausus Plees.
    Nordea panga juht Vahur Kraft ütles eelmise aasta lõpus aripaev.ee online-intervjuus, et kulda investeerimine on nagu raha madratsi all hoidmine ning selle puhul ei lähtuta tootlusest, vaid selle hinna muutusest.
    Pleesi sõnul võib selline raha "hoidmine" aga üsna kulukas olla: "Sularaha madratsi all või pangakontol hoidmine on üsna kulukas tegevus, sest inflatsioon võtab sealt korraliku osa."
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Suurpank langetas tehnoloogiahiiglaste hinnangut
Sel nädalal muutis Šveitsi investeerimispank UBS enda aktsiasoovituse kogu tehnoloogiakuuiku suhtes ostusoovituse asemel neutraalseks.
Sel nädalal muutis Šveitsi investeerimispank UBS enda aktsiasoovituse kogu tehnoloogiakuuiku suhtes ostusoovituse asemel neutraalseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Naiste töötasu oli meestest 13,1 protsenti väiksem
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.