Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnalangus pole kullapalavikku toonud
"Samamoodi, nagu on kulla hind langenud, on praegu ka kulla müük vähenenud. See on ka enne käinud lainetena. Kui hinnad langevad, siis peaksid inimesed ostma, ja kui tõusevad, siis müüma, kuid inimesed teevad hoopis vastupidi," kommenteeris praegu kullaäris toimuvat ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming.
"Praegu kullabuumi veel pole. Kuid kulla hind läheb 1000 või 1100 dollarile untsi eest, siis hakatakse ilmselt jälle ostma. See on minu isiklik arvamus," märkis Tamming.
Kulla hinna kõikumine on mõjutanud ka kuldmüntide hinda, mis on aprillis langenud. "Kuldmüntide hind käib käsikäes kullaga. Kas on kuldplaat või kuldmünt, mõlemad on kullast sõltuvad," märkis Tamming.
"Nii kulla kui ka teiste toorainetega - futuurid, börsidel kaubeldavad indeksifondid - kauplemine on tehtud lihtsaks ja kättesaadavaks ka väikeinvestoritele, millest võib järeldada, et nende populaarsus kasvab," märkis LHV maakleri Ragnar Plees ning lisas, et finantsturgudel kasutatakse kulda turvalise investeeringuna. Seda eriti siis, kui turgudel on ärevad ajad, nagu on olnud ka viimased 6-8 kuud olnud.
"Lähimaks kuueks kuuks ootaks pigem hinna stabiliseerumist või mõningast langust, mitte madalamale kui 800 dollarit unts," lausus Plees.
Nordea panga juht Vahur Kraft ütles eelmise aasta lõpus aripaev.ee online-intervjuus, et kulda investeerimine on nagu raha madratsi all hoidmine ning selle puhul ei lähtuta tootlusest, vaid selle hinna muutusest.
Pleesi sõnul võib selline raha "hoidmine" aga üsna kulukas olla: "Sularaha madratsi all või pangakontol hoidmine on üsna kulukas tegevus, sest inflatsioon võtab sealt korraliku osa."
Autor: Kaisa Tahlfeld