Tööstusfirmad vajutavad tootmisliinidel piduripedaali

Statistikaameti andmeil oli märtsis töötleva tööstuse toodangu maht 10,1% väiksem kui aasta tagasi samal ajal. Samuti toimus tootmismahtude kahanemine terve esimese kvartali lõikes.

Enam kui veerandi võrra vähenes märtsis puidu- ja ehitusmaterjalide tootmine, viiendiku võrra aga mööbli- ja tekstiilitootmine. "Languse taga on nõudluse vähenemine siseturul, puidutööstuses ja mööblitööstuses vähenes ka eksport. Jätkuvalt on langustrendil rõiva- ja tekstiilitööstus," kommenteeris statistikaameti punast raportit majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Killustikku tootva Väo Paasi juhi Veljo Haube sõnul on ehitusmaterjalide tootmise jahutajaks majanduse kasvutempo langus, tarbimise vähenemine ja kinnisvaraturu kokkukuivamine.

"Eesti kinnisvarasektori areng viimasel aastal on ju olnud selline, et külad põllu serval või peal on valmis saanud või pooleli jäänud. Tallinnas ja mujal on palju uusi kortereid, mis on müümata. Juurdepääsuks tuleb ka teed ehitada, selleks läheb meie killustik veel hästi," kommenteeris Haube ehitusmaterjalide tootmise kahanemist, kuigi lisas, et tulud vähenevad ka neil ja tuleb vaadata, milliseid kulusid annaks kärpida.

Haube leidis tekkinud olukorras ka positiivset. "Need ettevõtted, kes stabiilselt ekspordiga tegelevad, peaksid veel kaua edukad olema. Mõned ettevõtted on oma kasvuvõimalusi optimistlikumalt, mõned konservatiivsemalt hinnanud. Eks mõned pankrotid tulevad, aga see on turu puhastumine. Pole hullu, aeg on sobiv sihtide seadmiseks ja uueks tõusuks valmistumiseks," rääkis Haube

Eesti rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul tuleneb tekstiilitootmise mahtude kukkumine paarist suuremast ettevõttest. "Nii Kreenholm kui ka Marat on näiteks vähendanud oma mahtusid ja tootmist. Kui ettevõte ei suuda kasvavate kulude tingimustes oma väljamüügihinda kasvatada, siis ongi kaks teed - kas lõpetada tootmine üldse või vähendatakse tootmist vähemkasumlikuma tootmise võrra."

Virkebau märkis aga, et kui vaadata väikeseid ja keskmisi ettevõtteid, siis nemad on saanud hästi hakkama. "Wendre puhul aga pole langust näha, vaid pigem järjepidevat tõusu."

17protsendine langus tabas märtsis ka piimatööstust. Languse põhjuseid võib otsida hüppeliselt kasvanud hindadest ja seetõttu vähenenud tarbimisest, raporteeris majandus-niministeerium.

Maag Piimatööstuse juhi Valdis Noppeli sõnul on languse põhjustajaks eksport.

"Suurim langus on tulnud ekspordist. Nüüdseks, kus toorme hind on tõusnud, on mõnevõrra raskem eksportida, kuna tehased tahavad odavamat toodet, mida me hetkel pakkuda ei saa. Mis aga puudutab turusisest olukorda, siis siinkohal saaks rääkida vaid 2% langusest," sõnas Noppel.

Sama kinnitas ka piimatootja Tere ASi juhataja Ülo Kivine. "Siseturul on meie tootmismaht kõigis põhipiima tootegruppides võrreldav eelmiste perioodide mahtudega.

Mõnes lisandväärtuse tootegrupis on küll toimunud mõningane koguste vähenemine, kuid tingitud ei ole see niivõrd vähenenud tarbimisest, vaid pigem sellest, et juurde on tulnud uusi tooteid," ütles ta.

Kivise sõnul on Eesti olnud viimase kümne aasta jooksul tugev piimatoodete eksportija, kuid enamiku Eestist väljaviidavatest piimatoodetest on moodustanud pulber, juust ja või, millel on olnud madal lisaväärtus ja ühene sõltuvus maailmaturul toimuvast. Ka üldises numbris peaks vaatama seda, kui suur osa eksporditavast moodustab siinne lisandväärtus, ehk kas käekellale on lisatud rihm Eestis või o Eestis toodetud käekellale lisatud sissetoodud rihm, ei näinud Kivine ekspordimahtude vähenemises probleeme.

Märtsis on tõesti alkoholitoodang vähenenud päris kõvasti ja peamiseks põhjuseks on selgelt 1. jaanuarist tõusnud alkoholiaktsiis, mille mõju on umbes 10 protsenti.

Üheks põhjuseks ka see, et Liviko, nagu ka teised viinatootjad tegid eelmise aasta lõpus ettemüüki.

Olulisel määral tõusnud aktsiisid on ka pidurdanud kange alkoholi tarbimist. Kui selle aasta 1. juulist aktsiis veel 20 protsenti tõuseb, mõjutab see tarbimist veelgi. Meie jaoks on suured hinna- ja maksutõusud alati oht.

Kui vaadata kaubagruppe, siis samas Liviko toodab näiteks energiajooki Starter, alkohoolseid kokteile, kus aktsiisid ei tõusnud, ja impordib ka veini, siis seal ei ole sellist kukkumist märgata. Ennekõike puudutab kukkumine kanget alkoholi ja just viinasektorit ning on seotud siseturuga. Ekspordis me ei ole tagasi läinud. See on puhtalt siseturu teema.

Kui aprillikuud vaadata, siis see oli juba üsna plaanipärane, kuid eelmisest aastast jäi ikka mõned protsendid maha.

Ehitustegevuse jahtumine mõjutab ehitusmaterjalide tööstust, tekstiili- ja kergetööstuse tootmismahud vähenevad sektori vähese konkurentsivõime pärast, kallinev tööjõud ja tootmine tähendab tootmise sulgemist ja Eestist väljaviimist. Kreenholmi tootmise vähendamine on täiesti selgelt sektori tulemusi mõjutanud ning mõjutab ka tulevikus.

Puidutööstust mõjutavad üldine madal konjunktuur ja kallinenud toore, toiduainetetööstuse tootmismahud on vähenenud hinnatõusu tõttu. Tarbijad loobuvad kohalike kallite toodete tarbimisest, eriti paistab see silma piimatööstuse osas.

Tööstustoodangut tervikuna mõjutasid ka energeetika ja mäetööstuse tootmismahtude vähenemine. Samuti tundub, et aktsiiside tõus on mõjutanud jookide tarbimist.

Pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide tootmine, puidutööstus või kergetööstus hakkaks lähiajal positiivseid kasvunumbreid näitama. Toiduainetööstuse käekäik sõltub tootjate hinnapoliitikast.