Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müügimõtteid mõlgutav Eesti Post valmistub koondama
"Kui nüüd turg avaneb ja konkurents niikuinii tuleb, oleks õige hetk leida omanikfirma," ütles Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen eile ja lisas, et ta pole õige isik sellest pikemalt rääkima, sest lõpliku otsuse hinna ja ostja suhtes teeb valitsuskoalitsioon.
Atoneni sõnul ei suuda ainult ühe riigi keskne postiettevõte rahvusvaheliste postifirmadega hinnas konkureerida.
Eesti Posti juhatuse liikme Ahti Kallaste sõnul valmistub ettevõte koondamisteks. "Koondamistelained ei lähe ka meist mööda," rääkis Kallaste. "Esimene nimekiri on saadetud ametiühingule kooskõlastamiseks."
Koondamine ei puuduta kirjakandjaid, vaid mitmesuguseid spetsialiste, keskastmejuhte ja administratsioonitöötajaid.
Praegu töötab Eesti Postis 4100 inimest. "Mis seal salata, mõistlik oleks 3500 inimest," kommenteeris Eesti Posti juht Aavo Kärmas.
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult ütles, et postifirma moosib praegu kohalikke omavalitsusi, et nad võtaksid postiteenused oma katuse alla, näiteks raamatukokku. Vainulti sõnul pole neile oluline, kus frantsiisivõtja postiteenust osutab, olgu see või saekaater.
Kallaste sõnul oleks eelistatud frantsiisipartner kauplus, sest võrreldes saekaatrimeestega oskavad kaupmehed paremini rahalist arvestust pidada.
BNS kirjutas, et algne plaan jätta Eesti Posti omandusse 100 postkontorit on muutunud ja Kallaste sõnul tundub praegu, et ettevõttel võiks olla umbes 50 enda postkontorit.
Viimase poole aastaga jäi Eesti Posti senisest 17 lepingupartnerist alles neli. Suuremas osas olid need kauplused, mis klientide puudusel uksed sulgesid.