Vale lühikesed jalad

Stern koolituses valetamise avastamise praktilisi treening-koolitusi läbi viiv Andrus Kahn on koolitanud põhiliselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Maksu- ja Tolliameti töötajaid, samuti politseinikke. Teisisõnu inimesi, kes töö spetsiifika tõttu puutuvad kokku isikutega, kes võivad mingite hüvede nimel valetada.

Sterni avatud kursustel on osalenud ka eraisikuid. Kahn soovitab aga neil, kes tahavad paremini abikaasa valetamist avastama õppida, osaleda pigem isiksuse arengu kursustel. Nii saab olla aus iseenda ja teiste suhtes ning luua ausust teiste üle kohtumõistmise asemel. "Koolituselt saadud teadmised õpetavad kahtlema ning kes otsib, see ka leiab," lisab Kahn.

Ka Tartu suveülikoolis on mõned aastad toimunud valetamise avastamisest rääkiv kursus. Lisaks on alates 2004. aasta sügisest toimunud vähemalt korra aastas TÜ psühholoogia instituudi täiendkoolitusena ka põhjalikum e-kursus. Kätlin Konstabel, kes kursuseid läbi viib, soovitab õpet neile, kellele populaarpsühholoogias pakutavast ei piisa ja kes sooviksid teada saada teadusliku psühholoogia seisukohti valetamise avastamise ja kehakeele vallas.

Konstabeli sõnul võiksid kursusest kasu saada kõige enam need, kelle amet eeldab kokkupuudet valetajatega: politseinikud, tolliametnikud, finantskontrolliga tegelevad inimesed ning õpetajad. Nende ametite esindajad ongi toimunud koolitustel teistest sagedamini osalenud. Koolitusi on läbi viidud ka ülalmainitud gruppidele eraldi - valed, millega politseinik ja lasteaiakasvataja kokku puutuvad, on erinevad, nagu on erinevad ka võimalused ja viisid neile jälile saada, selgitab Konstabel.

Konstabel ei usu, et koolituselt saadud teadmised võiksid kellegi igapäevaelu segama hakata. "Mind ennast pole küll valetamisalased teadmised seganud - enda teada pole ma kahtlustavamaks muutund ega rohkem valetama hakanud," selgitab ta.

Valetamine on Konstabeli sõnul igapäevane tegevus. Siiski ei vaevu me enamasti teisi kahtlustama või endalt küsima, kas sõbrannal hammas valutas, et ta ei saanud kohvikusse tulla, või oli ta lihtsalt meist tüdinenud. Ja kas kompliment on ikka ehtne või mitte. Pidev kahtlustamine oleks stressitekitav. Koolitus keskendub pigem juhtudele, kus kedagi juba valetamises kahtlustatakse, ning sellele, kuidas oleks võimalik kahtlusi kontrollida.

Kahni sõnul pole maailmas arvatavasti inimest, kes poleks elus kordagi valetanud. On ka valged valed ehk n-ö lubatud valed. Kas vale on hea või halb, on tegelikult filosoofiline küsimus. Kui varas tuleb ukse taha ja küsib üksi kodus olevalt lapselt, kas see on üksi kodus, siis vale, et isa on ülakorrusel, aga ema küpsetab köögis, polegi ju halb, selgitab Kahn näite abil.

Sterni kursusel õpetatakse tähelepanu pöörama keelevääratustele, mis ei ole juhuslikud, vaid seotud valetamisest tekkiva mõtlemise konfliktiga, samuti pausidele ja nende täitmisele, hääle kõrgusele ning intonatsioonile. Ülevaade antakse ekslikult valetamisega seostatavatest illustraatoritest nagu käteliigutused. Käsitletakse punastamist, kahvatumist, higistamist ja neelatamist, millest viimane ei ole üldiselt seotud mitte valetamise, vaid pigem emotsiooni kogemise intensiivsusega. Kahni sõnul on valetamise äratundmiseks üsnagi usaldusväärsed erinevad näoilmed. Näolihased alluvad esmalt emotsioonidele, enne kui inimene jõuab nad kontrolli alla saada.

Samuti annavad valetamisest aimu inimese pupillid ja silmaliigutused. Viimased näitavad, millist aju osa parasjagu kasutatakse. Lihtsustatult - paremale vaadates paremakäeline inimene loob ehk valetab ja vasakule vaadates meenutab. Esmalt tuleks aga paika panna inimese tavapärane silmaliigutuste süsteem, mis eelnevat mõjutab.

Küsimusele, kuidas valetamist ära tunda, vastab Konstabel, et kui oleks võimalik anda paar kindlat juhtnööri, mis kehtiksid kõigi inimeste puhul ja kõigis situatsioonides ühtemoodi, poleks eraldi koolitusi või sel teemal kirjutatud pakse raamatuid vajagi. Üks oluline teadmine, mille koolitusel osalejad kaasa saavad, on see, et unustada tuleks stereotüüpsed ettekujutused tüüpilisest valetamisest, sest iga juhtum on isesugune. Kui valetajal on palju kaalul, käitub ta ühtemoodi, ja kui kaalul pole suurt midagi, siis hoopis teisiti, selgitab Konstabel. Palju sõltub ka sellest, kas tegemist on tavaelus emotsionaalse või külmaverelise ja rahuliku inimesega. Valetamisele on lihtsam jälile jõuda suurte panustega vale puhul, sel juhul on tõenäolisem, et inimene kogeb tugevaid emotsioone, mis võivad endast kas kõnes või kehakeeles märku anda. Kui emotsioone püütakse varjata, võib see muuta valetaja käitumise ebaloomulikuks.

Kui vale on ette valmistatud, on seda raskem avastada, kui mitte, siis lihtsam, lisab Kahn. Tema sõnul võiks kursusest saadav kasu seisneda eeskätt selles, et osataks vaadata õigeid aspekte ja jätta tähelepanuta need, mida valetamisega seostatakse, mis tegelikult aga seotud ei ole.

Koolitus valetamise avastamise kohta oli praktiline ja kasulik.

Lisaks teooriale toodi näiteid nii intervjueeritava kehakeele kui ka sõnademängu kohta. Kuigi koolitusel räägitu on paljuski iseenesestmõistetav, vajab see aeg-ajalt meeldetuletamist ja süsteemset lähenemist.

Kursus hajutas arusaamu ja müüte valetamisest. Saime teada, et ei ole kindlat märki, mida nähes on teada, et inimene valetab. Kursuselt ei saa teadmist, kes ja kuidas valetab, vaid pigem teadmise, et valmis retsepti valetamise tuvastamiseks ei ole olemas, eriti veel võhivõõra inimese puhul.

Läbisin e-õppe kursuse. Kuna tegu oli mitte populaarteadusliku, vaid uuringutel põhineva materjaliga, oli see huvitav. Materjalide põhjal tekkis ka põnev diskussioon. Lühike kursus ei saa anda põhjapanevaid igapäevaelus kasutatavaid teadmisi, aga kui tead teoreetilist tagapõhja, on ka valetamist kahtlemata kergem ära tunda.