Eesti-Rootsi uus dividendisõda

Viis meest, kelle esindatud investeerimisfondidele kuulub ligi kolmandik Normast, saatsid juhatuse esimehele pöördumise. Kirjas nõutakse, et ettevõte ostaks kuni kümnendiku aktsiaist turuhinnast pea kaks korda kallimalt tagasi ning maksaks senisest neli korda rohkem dividende.

Äripäevale meeldib, et väikeaktsionärid muutuvad aktiivseteks. Tõsi, praegusele kirjale allakirjutanud ei ole küll eriti väikesed. Gild, East Capital, Trigon - igaühel neist on märksa rohkem mõjuvõimu kui keskmisel väikeinvestoril, endisel sportlasel või ettevõtjal. Samas pole kindel, et sellestki nende tahtmise saamiseks piisab.

Norma juhatuse liige Ülle Jõgi kinnitab, et juhatus ei näe põhjust muuta veebruaris nõukogule tehtud ettepanekut maksta dividendiks 5 krooni aktsia kohta. Selline on Eesti ettevõtete tava: kui suuraktsionärid on teinud otsuse, pole väikestel enam kuigi palju ütelda. Enamasti kulgevadki aktsionäride koosolekud uniselt, kui jätta kõrval paar nuuskivat ajakirjanikku ja mõni sedalaadi ürituste püsiesineja, kes kasutab iga võimalust huvitavate teooriate esitamiseks. Mis seal ikka rabeleda: kui ei meeldi, müü maha.

Aegade jooksul on Eesti börsiettevõtetes mässe küll olnud, kuid harva. Esimesena meenub Heldur Meeritsa võidukas võitlus börsilt lahkuva Hansapanga pärast. Kui Meerits hambad Swedbanki säärde lõi ja buldogi järjekindlusega seal küljes rippus, ei jäänudki rootslastel lõpuks muud üle kui ikkagi hinda tõsta. Takkajärgi vaadates mitte just liiga palju, ent asi seegi.

Ka Meeritsa teine sõda Livikoga oli edukas. Ehkki algselt suure suuga lubatud, ei ole Liviko siiani börsile jõudnud ning kes teab, kas jõuabki. Aga vähemasti osa väikeaktsionäridest sai selle tulemusel mõistlikuma hinna küll. Kuigi sel teemal sündis toona Äripäeva juhtkiri "Eestis saavad ainult rikkad olla väikeomanikud" ning paraku pole seis tollest ajast saati kuigivõrd muutunud: seadus soosib tänini suuromanikku.

Ei ole normakate praegunegi üritus eriti lootusrikas. Kirjad ja pöördumised ei mõjuta häälte arvu koosolekul. Kui ettevõtte juhtkond on otsustanud firma raha kontole tohletama koguda ja vaba kapitali arvelt emaettevõtet toita, ei ole väikeaktsionäridel kuigi palju võimalusi seda takistada. Suurim lootus ongi avaldada Autolivile survet meedia kaudu. Kui protest Rootsis uudisekünnise ületab, võib see ka ülekaaluka jõu taanduma sundida.

Äripäeva arvates teeb mäss head - ja mitte üksnes Normale. See mõjutab kõiki firmasid, kel on lai aktsionäride ring. Suuraktsionäride raudne haare pole just kõige paremat sorti ärikultuur.

Autor: ÄP