Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norma tegevus ajab väikeaktsionäri vihale
"Inimesed ostavad ju aktsiaid selleks, et nende pealt dividende teenida," ütles Uustal Norma tegevust kommenteerides. Firma hoiab arvel üle 600 miljoni krooni, ent ei maksa omanikele korralikke dividende. "Kaua võib!" hüüatas ta väga emotsionaalselt ning lubas, et läheb kindlasti aktsionäride koosolekule, et oma seisukohta väljendada.
Uustalil on Norma aktsiaid enam kui 5,5 miljoni krooni eest ning ta on suuruselt teine eraisikust aktsionär.
Norma oli 2007. aasta lõpus andnud oma emafirmale Autoliv 4,8-5,3% intressiga 462 miljonit krooni laenu.
Autolivi kommunikatsioonijuht Mats Ödman ütles, et 462 miljonit krooni, mille Norma on Autolivi käsutusse andnud, kujutab üht osa Rootsi kontserni tütarettevõtete ühiskassast.
"Meil on kõikide tütarettevõtete jaoks olemas ühiskassa ja Normal on selles oma osa. Norma on meil selles mõttes teistsugune tütarettevõte, et neil on olemas ka oma eraldatud kassa. Seega on osa nende rahast ühiskassas eurodes ja osa omas kassas kroonides," selgitas Ödman.
Autolivi esindaja sõnul on Norma eurodes oleva summa andnud emaettevõttesse, et seda võimalikult hästi ära kasutada. Summa pealt maksab Autoliv Normale turu tingimustele vastavat intressi.
Norma väikeinvestorite "mässu" kommenteerides tunnistas Ödman, et ei tea kõiki siinsete sündmuste detaile, kuid avaldas veendumust, et Norma nõukogu teeb otsuseid firma huvidest lähtuvalt.
"Eks need otsused on Norma nõukogu teha. Kindlasti tehakse otsused kasumlikkust silmas pidades. Väikeaktsionäridel on oma õigused, aga seda ma ei kommenteeri," sõnas ta.
Eestis on seaduses sätestatud üldine aktsionäride kohustus käituda omavahelistes suhetes heas usus ning samuti kohustus kohelda aktsionäre võrdselt. Kohtupraktikat küsimuses, kas enamusaktsionäril on kohustus vähemusaktsionäri suhtes, sh kohustus otsustada maksta dividende, Eestis ei ole.
Kas kõnealusel juhtumil on tegemist self dealing juhtumiga, mis annaks kohtule õiguse hinnata dividendi maksmise otsust sisuliselt (st kohaldada intrinsic fairness'i testi), on raske meedias avaldatud faktide põhjal hinnata.