Jerry Yang - Ennekõike insener

Viimase nädala sündmuste põhjal võib öelda, et meie tänase loo kangelane on nimekaimult pisiku saanud ja hakanud ka ise pokkerit taguma.

Mäng käib terve ettevõtte peale ja on lühidalt järgmine. Microsoft pakkus, et ostab Yahoo! ära 31 dollariga aktsia eest.

Yahoo! väitis vastu, et hind on liiga madal. Microsoft tõstis hinna 33 dollari peale aktsiast. Yahoo! kostis, et nemad alla 37 dollari ei mängi. Mispeale Microsoft ütles "ei, tänan". Ja Yang teatas, et tore on, saab pärast tülikat vahejuhtumit eluga edasi minna.

Tõeline pokker. Muidugi: seda võivad endale lubada mehed, kellel on võimalus igal hommikul imestada, mitmesaja miljoni võrra nende varandus on öösel kasvanud või kahanenud.

Kui Microsoft kolm kuud tagasi oma pakkumisega lagedale tuli, ärkas Jerry Yang ühel kaunil reedehommikul üles enam kui poole miljardi dollari võrra jõukamana, kui oli eelmisel päeval voodisse heitnud.

Ja samamoodi kaotas ta oma turuväärtusest taas veerand miljardit selle nädala esmaspäeval, kui investorid olid kauplemispäeva jooksul otsust tarkvarahiiule korvi anda pisut seedinud.

Kui nüüd investoritest rääkida, siis nemad on Yangi peale kaunis käredad. Tuntud fondihaldur Gordon Crawford, kelle leivaisa Capital Research & Management on 16% Yahoo! aktsiate omanik, ütles selle blufi kohta ka lausa pokkeritermineid kasutades: "Yang mängis ennast nõrkade kaartide lõhki."

Kuid kui investorid ja ka paljud töötajad vihast käestlastud võimaluse üle sisistavad, siis Yangi ükskõiksus raha vastu on ammu teada.

Ta on intervjuudes ka öelnud, et ei tea täpselt, kui palju ta teenib. Isegi pärast seda, kui ta 1996. aastal toimunud Yahoo! börsiletulekuga miljonäriks sai, olevat ta endiselt käinud pühapäeviti koos venna Keniga ema juures õhtust söömas, kes neile ülejäägid järgmiseks nädalaks kaasa pakkis.

Kui küsimus polnud rahas, millest siis selline otsus? Võib ette kujutada tervet hulka enda asutatud ettevõtte juhte, kellel lihtsalt mängukirg veres. Ka see ei näi üldse olevat Yangi moodi.

Temas lihtsalt pole seda bravuuri, mis iseloomustab nii paljusid tema kolleege, eesotsas sellesama Microsofti ohje hoidva Steve Ballmeriga - nii nendib New York Timesi reporter Miguel Helft, kes oma San Francisco kontoris just Yahoo! ja Google'i tegemisi jälgib ning Yangi mitmel korral on intervjueerinud.

Kui Ballmer on Helfti sõnul jõuline müügimees, siis Yang on jäänud siiani eelkõige insenerihingeks. Avalikkuse ees esinemisest hoopis rohkem meeldib talle tegeleda tehniliste ideede ja lahendustega.

Omadussõnad, mis Yangist kirjutatud lugudes tihti esinevad, on "pehme" ja "tagasihoidlik". Välimuselt sobiks Yang nüüdki sellele kuulsale pildile, millel poseerivad kunagised Microsofti asutajad - prillidega geeniusnohikud, keda ükski neiu tantsima ei võta, hoolimata sellest, et nood võiksid südamedaamile sünnipäevaks kosmosesüstiku meisterdada.

Yahoo! juhtimisegi võttis Yang tegelikult üle alles mullu suvel - enne seda polnud ta enda asutatud ja vahepeal 14 000 töötajaga hiigelettevõtteks paisunud firmat ohjanud. Tema visiitkaardil oli kuni tolle ajani kummastav "Chief Yahoo!", mis võiks eesti keeles kõlada Matsipealik. Ühesõnaga, asi polnud rahas ega ka adrenaliinis. Miks siis Yang ei tahtnud Yahoost! loobuda? Loogiline vastus on, et ta nägi tudengipõlves hobist välja kasvanud netihiiglast liiga palju kui oma last.

Ajakiri Forbes pani juba 1998. aastal hästi sõnadesse Yangi ja teise Yahoo! kaasasutaja David Filo pühendumuse: "See, et nad pole kõige vähematki ennast täis, lubab neil olla täielikult pühendunud Yahoo!-le, nagu oleks tegu usuga."

Yang on oma ettevõtte patrioot, selle "süda ja hing", nagu kinnitab ettevõtte president Sue Decker. Vaid selle tõestamisega, kas tas ka vajalikud juhiomadused peituvad, on Yangil nüüd kuri karjas.

Paljud aktsionärid leiavad, et mees oleks pidanud ego alla suruma ja Microsofti pakkumise vastu võtma. Aga võib-olla oli Yangil õigus, et Yahoo! on lihtsalt rohkem väärt kui see 47,5 miljardit dollarit, mis Microsoft oli nõus maksma. Ta on valmis tööd tegema, et seda tõestada - kui ta võiks selle asemel hoopis golfi mängida.

Pealegi - kuidas ikkagi võitis too teine Jerry Yang, eraelus oma nimekaimuga täpselt sama vana psühholoogiamagister, pokkeri maailmameistrivõistlused? Ta tõstis panuseid ja tegi pakkumisi ka siis, kui käes polnud tal eriti midagi.

Nagu paljud nüüdsed IT-gurud - Apple'i Steve Jobsist kuni Amazoni Jeff Bezoseni - alustas ka Yahoo! "garaažipäevadega".

Täpsemalt oli Jerry Yangi ja Steve Filo puhul tegemist küll treileriga, kus kaks tudengit tegelesid doktoritöö kirjutamise asemel oma lemmikveebilehtede katalogiseerimisega.

Nii sündis 1994. aastal Yahoo! eelkäija "Jerry ja Davidi teejuht ülemaailmsesse veebi", millest aasta hiljem sai Yahoo!, Inc. Yang ja Filo olid avastanud, et nende hobi korras sündinud veebileht pakub huvi miljonitele teistelegi. 1996. aastal mindi börsile.

Yahoo! oli see, kes lõi sõna "portaal", lasi käiku veebipõhise e-posti, alustas veebiotsinguga ja veebivestlusprogrammiga. Välja tuldi ka esimesest suurest august, kui internetimull lõhkes. Tõsi, verd jäi tänavale ojadena: kui jaanuaris 2000 oli ettevõtte aktsia hind 475 dollarit, siis 2001. aasta septembriks oli see langenud 4 dollarile.

Viimastel aastatel pole Yahool! siiski eriti hästi läinud - kunagine vaieldamatu internetikuningas on taandunud Google'i ees. Kuigi tal on praegugi 500 miljonit kasutajat, on Google pannud kaugele ette reklaamitulude müügiga.

Firmat on vapustanud ka Hiina dissidentide skandaal, mis näitas muu hulgas Jerry Yangi isiklikult üsna halvas valguses. Nimelt nõudis Hiina valitsus 2004. aastal, et Yahoo! annaks talle välja ajakirjanik Shi Tao e-postikirjade sisu.

Yahoo! tegigi seda, ja suuresti just nende andmete põhjal mõisteti dissidendist ajakirjanik kommunistlikus diktatuuris kümneks aastaks vangi. Jerry Yang pidi isiklikult tulema USA Esindajatekoja ette oma käitumisest aru andma.

Pärast Microsofti pakkumise taandamist teatas Yang oma töötajaile saadetud e-kirjas, et Yahoo! on ainuke Forbes 500 hulka kuuluv firma, kelle nime lõpus on hüüumärk. Ning et nüüd tuleb ettevõttel näidata, milleks see märk seal seisab.

Yang on andnud aktsionäridele lubaduse ettevõte taas korralikult tööle panna. Kohtupäev tuleb 3. juulil, kui leiab aset Yahoo! aktsionäride üldkoosolek.

Neil kordadel, mis mina olen Jerry Yangiga vestelnud, on ta alati paistnud väga lahke, tähelepanelik ja tagasihoidlik inimene. Mulle näib, et ta eelistab näha Yahoo!-d iseseisva ettevõttena. Ning et ta usub oma südames, et see on eraldiseisva firmana tulevikus rohkem väärt, kui ta oleks seda Microsofti omanduses.

Olen Jerryga mõned korrad reporterina kokku saanud, samuti olen teda mitmel korral esinemas näinud. Ta on alati olnud leebe kõnemaneeriga, intelligentne, sügavmõtteline.

Samuti on Jerry jäänud kõigiti tagasihoidlikuks, temas pole mingit upsakust. Mitte et tal poleks enesekindlust, aga temast lihtsalt ei õhku seda bravuuri, mis mõnest teisest. Ennekõike on ta ikkagi insener, mitte ettevõtte juht.

Microsofti pakkumisest keeldumine oli minu teada siiski Yahoo! nõukogu, mitte vaid Yangi otsus. Tõsi, mis juhtus laupäeval seal kinnises ruumis, kus Jerry Yang ja David Filo Microsofti juhi Steve Ballmeriga kohtusid, seda ei tea keegi.

Paljud Yahoo! aktsionärid ja töötajad on muidugi maruvihased ning Jerry on nüüd üsna keerulises seisus. Surve tegutsemiseks on tohutu, olgu selleks siis koostöö Google'iga, AOL Time Warneriga liitumine või midagi muud. 3. juulil aktsionäride koosolekul peab tal olema midagi ette näidata.

Tegelikult oli Yahoo! paljudes asjades juba õigel teel, aga nagu Jerry ka tunnistama pidi, ei saabu paremad ajad veel sel aastal. Kuid aktsionärid pole praegu selles meeleolus, et aasta aega oodata.

Kõigest hoolimata tuleb siiski öelda, et Jerry Yang on loonud ühe maailma edukama internetifirma, mis elas üle esimese IT-mulli lõhkemise. Kui Google'it ei oleks, vaataksime ka täna Yahoo!-d hoopis teise pilguga.