Mõnus kinnisvaraäri sugulastega

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 8. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõnus kinnisvaraäri sugulastega
"Ma ei arutanud oma naise ega vennaga enampakkumiste teemat absoluutselt. See on nende, mitte minu ala," teatab Rannar Liitmaa.
Kohtuhaamer lähikondsetega tehtud tehingute õiguspärasuse uurimisel on juba kolksunud nii Rannar Liitmaa kui ka justiitsminister Rein Langi kasuks, värske aprillikuise ringkonnakohtu otsuse ministri kasuks kaebab Rannar Liitmaa lähipäevil riigikohtusse.
Suvepealinnas Pärnus kohtutäituri ametit pidava ja lausa kohtutäiturite aukohtusse kuuluva Rannar Liitmaa abikaasa Jane asutab 2005. aasta märtsis osaühingu Eametsa Vara. Vaid mõned nädalad pärast asutamist osaleb naise firma juba abikaasa korraldatud enampakkumistel. Edukalt.
Sama skeemi järgi soetab kinnisvara ka Rannar Liitmaa kaksikvend Risto Liitmaa -asutab koos Jane Liitmaaga veel ühe osaühingu Klen Vara, millega osaleb kohtutäitur Liitmaa korraldataval enampakkumisel. Jällegi võidukalt.
Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumistel osalesid Eametsa Vara ja Klen Vara kokku edukalt kuuel korral, kusjuures neli enampakkumist võitsid nad alghinnaga.
Kuid kas firmad loodigi selleks, et nendega huvitavatel enampakkumistel osaleda? Tundub ju kummaline, et mõlemad firmad on asutatud vahetult pärast enampakkumiste väljakuulutamist ja enne nende toimumist.
"Ma julgen arvata, et kindlasti mitte, sest olen korduvalt pidanud sellele küsimusele vastama ja olen asja uurinud. Kindlasti ei loodud neid firmasid enampakkumistel osalemiseks," on Rannar Liitmaa nüüd kindel. Sama kinnitavad ka tema naine ja kaksikvend - kummaline kokkulangevus olevat puhtjuhuslik.
Firmade avalikud majandusaasta aruanded näitavad, et ülemäära aktiivsed need ettevõtted pole olnud. Jane Liitmaa osaühingu Eametsa Vara 2006. aasta majandusaasta aruandes seisab:
"Kinnisvaratehinguid oli arvuliselt vähe: kõigest 2, kuid hinnaliselt piisav, et moodustada käibest põhiosa."
Firma toonased kasumi- ja käibenumbrid ning vara väärtus näitavad, et tõenäoliselt oli enampakkumistelt ostetud varaga kauplemine siiski firma põhitegevus. Tuluallikana oli märgitud ka ühe firmale kuuluva sõiduauto rentimine.
Eametsa Vara omaniku Jane Liitmaa kommentaar asjale on lühike: kuigi enam ei luba seadus tal oma abikaasa korraldatavatel enampakkumistel osaleda, jätkab tema firma oma tegevust.
Eametsa Varaga sarnane pilt avaneb ka osaühingu Klen Vara aruannetest: 2004.-2005. aastal osales firma võidukalt kahel Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumisel ning pärast olematut käivet-kasumit 2005. aastal müüdi põhivara 3,5 miljoni eest aastal 2006. Seejärel jäi firmale põhivara kätte veel vaid 2,3 miljoni eest.
"Pole tähtis, millise osa minu firma tulemustest andis venna enampakkumistel osalemine. Kindlasti ei loonud ma firmat selleks, et osaleda venna korraldatavatel enampakkumistel," ütleb Risto Liitmaa nüüd.
Ta ütleb, et luges oma venna korraldatud enampakkumiste kohta reklaamidest ja ametlikest teadaannetest nagu iga teinegi osaleja.
"Minu eriala ongi tegeleda kinnisvaraga. Osalesin kirjalikel enampakkumistel samamoodi nagu teised. Vend pole mulle mingeid eelistusi teinud," ütleb Liitmaa.
Kuigi kõik Liitmaad kinnitavad, et asi on õige, algatas justiitsministeerium tehingute uurimiseks juba 2006. aasta septembris distsiplinaarmenetluse ning nüüdseks on asi läbinud juba kaks kohtuastet. Süüdijäämisel tuleb Rannar Liitmaal tasuda kohtukulud ning 12 000kroonine rahatrahv, ent ametikoht jääb mehele alles.
"Kui Rannar Liitmaa jääb kohtus süüdi, peab ta kohtutäiturite aukohtust lahkuma. Kuna aga distsiplinaarkaristus kustub aastaga, saab ta pärast seda uuesti aukohtusse kandideerida," märgib kohtutäiturite täiskogu juht Mati Kadak.
Aga see kohtuasi pole veel kõik. Nimelt sai Liitmaa alles tänavu märtsis kahtlustuse ka varavastases kuriteos, mille uurimiseks algatati kriminaalasi. Ja vaid kuu aega enne kuriteokahtlustuse saamist lõpetas Pärnu maakohus Rannar Liitmaa suhtes väärteomenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu. Nii pääses täitur 600kroonisest trahvist, mille politsei talle korruptsioonivastase seaduse vastu eksimise eest määras.
Kohtutäitur Rannar Liitmaal on justiitsministeeriumiga pooleli vaidlus, kus ministeerium süüdistab täiturit selles, et ta rikkus enampakkumistel vara lähikondsetele müües erapooletuse nõuet.
Kuigi pärast Äripäevale intervjuu andmist teatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa, et ei soovi, et ajakirjanik tema juttu lehes kasutaks, otsustas toimetus intervjuu siiski avaldada, kuna kohe vestluse alguses tutvustas loo autor end ajakirjanikuna ja küsis, kas Liitmaa on nõus vastama kohtuasja puudutavatele küsimustele.
Kuidas Te enda erapooletust põhjendate, kui Teie abikaasa ja venna ettevõtted osalesid rohkem kui ühel enampakkumisel, mille Te ise korraldasite?
Seadusest tulenevalt ei olnud mul võimalik ennast taandada, kuna seadus seda ette ei näinud.
Tegemist ei olnud kohtutäituri puhul lähikondlasega tehingu tegemisega, vaid tegemist oli enampakkumise korraldamisega, mis on avalik ja millel on kõigil õigus osaleda.
Antud seisukohta küsisin ma ka ministeeriumilt, kes andis seisukoha, et jah, enampakkumisel osaleda on õigus ja selles osas probleemi ei ole. Hiljem vahetus seal tööline ja tekkis uus seisukoht. See kõik seal kohtuprotsessis ka kajastub, et olen küsinud hinnangut, enne kui seda üldse tegema hakkasin.
Üks Teie argument oli ka see, et tegite tehinguid juriidiliste isikutega, mis välistas Teie jaoks isikliku korruptiivse tulu saamise. Aga kui ühe ettevõtte ainuosanik oli Teie abikaasa, siis tulu tuli ikkagi ju perekonda?
Ei tulnud, sest meil on tehtud abieluvaraleping, mille järgi need osakud kuuluvad minu abikaasa lahusvarasse.
Need ei kuulu minule. See leping on tehtud ja see on olemas.
Kuivõrd Te arutasite oma abikaasa ja vennaga, millistel enampakkumistel oleks mõtet osaleda?
Ei arutanud absoluutselt. See on nende, mitte minu ala.
Mõlemad firmad loodi vähem kui kuu aega enne esimestel enampakkumistel osalemist. Kas firmad loodigi selleks?
Ei, kindlasti mitte. Seda küsimust ei saa ka minult selles mõttes küsida, et milleks need loodi. Ma julgen arvata, et kindlasti mitte, sest pärast seda olen korduvalt pidanud sellele küsimusele vastama ja olen seda uurinud ning kindlasti ei loodud neid firmasid selleks. Kohtutäiturite eetikakoodeks ütleb, et peaksite viivitamatult taanduma menetlusest, mis võib kas või kõrvalseisjale tunduda erapooletu, isegi kui ise leidsite, et olite täiesti objektiivne.
Intervjuu täispikka versiooni loe www.aripaev.ee.
Põgus pilk kohtutäiturite kinnisvarale teeb tavalise inimese, kes suudab 30aastase pangalaenu abil endale kodu soetada, kadedaks. Nimelt on iga teise kohtutäituri nimel 3-4 korterit või maatükki, osa kohtutäiturite vara ülelugemiseks ühe käe sõrmedest ei piisa.
Kuna kohtutäiturid tegelevad iga päev võlgnike kinnisvara müügiga, uurisime, kuidas kohtutäiturid on endale nõnda hulgaliselt varandust soetanud. Millegipärast aga muutsid küsimused isikliku kinnisvara kohta nii mõnegi kohtutäituri vägagi närviliseks.
Kolme Tallinna ja selle lähiümbruse korteri ning ühe maatüki omanik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp teatab, et temale kuuluv kinnisvara on tema isiklik elu ja nõuab, et sellest kübetki lehes ei avaldataks.
"See on pigem isegi nõue, kui soovitus. See on minu enda asi, kuidas ja mida ma teen oma varaga," ütleb ta.
Alati pole Sepp siiski nii tagasihoidlik olnud - kaks aastat tagasi osales ta oma Allika tänava korteriga edukalt konkursil Kaunis Kodu 2006 ning toona oli ta valmis oma kodu ka ajakirjaveergudel eksponeerima.
Pealinnas kolme korterit ja mujal Eestis kolme maatükki omav Priit Petter lausub: "Rõõm kuulda, et ka kohtutäiturid midagi omavad".
Saaremaal ja Läänemaal tervelt üheksat maatükki omav Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer on suurema osa maast saanud päranduseks. Hulga valduste haldamisega aga muret polevat, sest enamik maast kas on välja renditud või kasvab sellel mets.
Tallinna kohtutäitur Mati Kadak iseloomustab kohtutäituri ameti tasuvust sõnadega "nälga ei jää".
Kõik kohtutäiturid kinnitavad aga justkui ühest suust, et nende elukutsega pole suure hulga kinnisvara omamine mitte kuidagi seotud.
Ettevõtja Kuldar Salumets ostis kaks aastat tagasi Noarootsi vallas asuva pea 50hektarise maatüki enampakkumiselt, mille korraldas tema tuttav ja praegu temaga Pärnus ühist korterit omav Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman. Aasta hiljem müüs Salumets kinnistu edasi.
Mullu aprillis atesteeriti Kuldar Salumets kohtutäituri asetäitjaks ja ta on asendanud ka Kristiina Feinmani. Kuldar Salumetsale ja Kristiina Feinmanile kuulub Pärnus Papiniidu tänaval asuv 50ruutmeetrine ühine korter, mille nad soetasid samuti mullu aprillis.
Kuldar Salumets ütleb nüüd, et tundis tõesti paari aasta eest toimunud enampakkumise ajal selle korraldajat Kristiina Feinmani, kuid enampakkumise teemat nad tema sõnul omavahel ei arutanud ja pakkumisel osales veel palju huvilisi.
Küsimusele, miks omab Salumets inimesega, keda ta pelgalt teab, Pärnus ühist korterit, vastas mees, et tegemist on kahe täiesti erineva asjaga ja ühine korter soetati aasta aega pärast kõnealust enampakkumist.
Kristiina Feinman jättis küsimustele sisuliselt vastamata ja saatis küsimustele napi vastuse e-kirja teel. Selles seisis: "Ei kommenteeri. Minule kuuluvat vara mitte avaldada meedias. See võib ohustada minu elu."
Hetkel kuum