Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Täitur-raisakullid nokivad kinnisvara
Tänane Äripäev kirjutab kohtutäituritest-kinnisvaramagnaatidest. Sellest, kuidas võlgnike sundmüüki pandud kinnisvara on rännanud kohtutäiturite enda kätte. Eks endale müüki ole muidu ka lihtsam korraldada, vähem tülikaid formaalsusi…
Arvame, et ka kohtutäituritelt tuleks hakata nõudma majanduslike huvide deklaratsioone - mis sest, et tegu on eraettevõtjatega.
Tekkis kits-kärneriks-olukord, mis oli üllataval kombel juriidiliselt igati korrektne, sisuliselt aga… Kohtutäituri käes on kahtlemata parim informatsioon, mis n-ö järelturul saada.
Laenusaajast on saanud võlgnik, kes ei suuda oma laenu tagasi maksta; eluase või maatükk on seepärast sundmüügis; pank tahab oma raha võimalikult kiiresti kätte saada.
Ja siis astub ette kohtutäitur (või mõni tema lähikondlane), kes "vastutulelikult" sundmüügis oleva kinnisvara ära ostab.
Me oleme kindlad, et kohtutäiturid on neist tehingutest prisket omakasu lõiganud. Järelikult on hätta sattunud võlgnikud kahju kannatanud. Osa maatükke ostsid kohtutäituritega seotud isikud naeruväärse alghinna eest. Maksab õigeaegne info.
Kohtus on süüalusel advokaat, kes teda kaitseb. Võlgades sipleva kodaniku advokaat peaks olema kohtutäitur. Osast kohtutäitureist on saanud hoopis raisakullid.
Kahju, sest võlgnikud, kelle vara võileivahinna eest maha parseldatakse, on lõpuks ka inimesed.
Kui kohtutäiturid oleks kohustatud täitma majanduslike huvide deklaratsiooni, oleks nende tööpõld tükk maad läbipaistvam. Eriti kui staar-täiturite deklaratsioone aasta-aastalt võrrelda - kuidas on kinnisvaratükid liikunud. Ilmselt tuleks deklareerida ka täituritega seotud isikute - abikaasa, vennad-õed, vanemad - majanduslikud huvid, sest magusad kinnisvaratükid ei tarvitse olla enda nimel.
Tõsi, aasta algusest seadus karmistus ja kohtutäiturid ei tohi olla osanikud firmades. Samuti võib täitureid ähvardada kuni 12 000kroonine rahatrahv - mõelda, kui hirmus!
Osas Euroopa Liidu riikides on kohtutäiturid riigiteenistujad, mitte eraettevõtjad, mis võib-olla kaitseb paremini võlgnike huve ja takistab omakasu ja hõlptulu peale minekut. Me ei kutsu siiski seda teed minema.
Aga midagi oleks vaja ette võtta, sest praegu on eraettevõtjast kohtutäituri tegevus hämaravõitu: korraldan enampakkumise, määran alghinna ja ostan kinnisasja endale.
Ja tööpõllu kaotust majanduskliima jahtudes kah karta pole.
Autor: ÄP