Tartlased vaevad isade-poegade vahelisi suhteid

Lavastaja Margus Kaster-palu sõnul on Kivastiku teksti keskmes mitte-eduka isa ja tema teismeliste poegade suhted, mille puhul pehmeim iseloomustus oleks üleüldine mittevastavus ootustele. Pojad on 18 ja 22, laulva revolutsiooni beebibuumi lapsed, ning neil on isa, kes ei ole kuidagi suutnud uuest ajast osa saama hakata. Ta on jäänud kinni millessegi varem olnusse, aega, mil ta oli ühiskondlikult aktsepteeritavamal positsioonil kui praegu.

Laval on kahe generatsiooni füüsilise vägivallata vastuolu, kus ühel pool vaimselt tasakaalutu ja end inimkonna hüvanguks ohverdada kavatsev isa ning teisel pojad, kellest üks püüab isaga hakkama saada empaatiat ja teine ignoreerimist kasutades.

Lavastaja sõnul on tegu suurepärase dramaturgiaga ning sealsed rollid on näitlejatele huvitavad ja mänguvõimalusi pakkuvad. Oma sõnumi poolest peaks lugu aga olema kohustuslik kõikidele isadele, kellel on pojad ning kõikidele poegadele, kes soovivad (veel) oma isadest aru saada.

Postimehes ilmunud arvustuses möönis Kadri Selge, et kui jätta välja kohati pikaks venitatud monoloogid, pole tal lavastusele midagi ette heita. Kiita said lavastuse tehnilised lahendused, kus video ja foto kasutamine avardab ja ilmestab mänguruumi ning head näitlejatööd.

Viimastel aastatel eelkõige kultuurilooliste näitemängudega kuulsust kogunud Mart Kivastik kirjutas näidendi "Meie isa, kes sa oled…" juba 1996. aastal. See oli ka üks vähestest Kivastiku tekstidest, mis on küll tema näidendiraamatus ära trükitud, kuid siiani siiski lavastamata.

Lavastaja Margus Kaster-palu ning näitlejad Leino Rei, Tanel Jonas, Marika Aidla ja Hannes Kaljujärv alustasid proovegi juba üle aasta tagasi. Kasterpalu sõnul oli neil Tartu Athena Keskusega kokkulepe, et lavastus valmib majaga samaks ajaks. Kui aga selgus, et ehitamine plaanitust pikemale venib, jättis näiteseltskondki oma töö mõneks ajaks pooleli. Lavastus on sellest viivitusest Kasterpalu hinnangul aga pigem võitnud, kuna isade ja poegade suhted on nii Kivastiku tekstis kui ka elus eneses keeruline teema. Väike viivitus ei kahanda selle igi-aktuaalsust sendigi eest, pigem võimaldab järelemõtlemist ja tuleb seega kasuks.

Autor: Ülle Hallik