Tudulinna - kiireim tulumaksu kasvataja

Artikkel

- Uudised
- Kadri Jakobson
- 8. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tudulinna - kiireim tulumaksu kasvataja
Tudulinna vallavanemale Andrus Tossile teeb headmeelt, et tulumaksu kasvust nende vallas, kuid tema meeleolu on sellegipoolest pessimistlik.
"Ausalt öelda, ega hullemaks enam minna ei saa. Inimesi jääb järjest vähemaks, ettevõtlus ei toimi - oleme Tallinnas 15 aastat maas," lausub ta.
Tossi sõnul on üheks tulumaksu kasvu põhjuseks see, et paljud nende valla mehed käivad välismaal tööl.
"Tundub, et nad on saanud ametliku töö ja ka palka on neil tõstetud. Mehed töötavad Soomes, Rootsis ja Saksamaal, nii ehitusel, metsatööstuses kui ka mujal. Töötust meil praktiliselt pole. Viimased töötud, kes olid, on alkoholisurma surnud," räägib ta.
Inimesi on Tudulinna vallas 575, ettevõtjaid kümmekond.
"Meil on üks turismiettevõtja, üks loomakasvataja, üks põllumees, kes olen mina, ja veel mõned teised," räägib Toss. "Muuseas, ega maal pole kadunud naturaalmajandus - tööd tehakse kauba vastu. Meie kandis on paraku arusaam, et iga heategu saab karistatud. Nõukogude ajal üles kasvanud inimestel pole ettevõtlusoskusi. Kuid kui ei tee, siis ei saagi teada."
Toss paneb lootuse järgmisele põlvkonnale. "Me oleme panustanud projekti "Ettevõtlik kool" kaudu oma koolilastesse. Loodame, et nemad 10-15 aasta pärast oskavad ettevõtlust arendada," räägib Toss.
Tudulinna vallavalitsuse pikki aastaid raamatupidajana töötanud Malle Märtson kardab, et kui väljaspool valda töötavad inimesed seal elukoha leiavad, on Tudulinna valla tulevik tume.
"Kui need inimesed kirjutavad ennast vallast välja, kes mujal tööl käivad, on see katastroof. Sellisel juhul oleme naabervallaga liitmisele väga lähedal," lausub ta.
Tulumaksu kasvult kõige viimasel kohal on Oru vald. Õigupoolest ei saa kasvust rääkida. Võrreldes möödunud aasta nelja esimese kuuga on tulumaksu laekunud Oru vallas 6 protsenti ehk ligi 200 000 krooni võrra vähem.
Tulumaksu kasvult kõige viimaseks jäänud Oru vallavanem Arno Kelnik nendib, et eks vald käib majandusega ühte sammu.
"Kaks esimest kuud olid kriitilised, kuid esimese nelja kuuga laekus tulumaksu siiski 32% aasta kogusummast. Tagasilöögi võis anda see, et meil likvideeriti õmblustsehh (Kaits OÜ - toim), kus töötas ligi 14 inimest," räägib Kelnik.
Tema sõnul maksavad välismaal tööl käivad inimesed ka maksud sinna. "Meil on üks teaduste doktor, kes projekteerib Norras naftapuurimise platvorme. Tema maksab oma maksud Norras," ütleb ta.
Kelniku sõnul paanikaks põhjust veel pole, kuid poole aasta peal tehakse vajalikud otsused. Tõenäoliselt tuleb külmutada nii mõnigi projekt, näiteks hooldekodu lamavate haigete jaoks mõeldud korpuse ehitus.
"Vee- ja kanalisatsioonitöödest suudame oma rahaga teha 60%. Ehk saab fondidest abi," loodab Kelnik.
Turvaline on see, et Kelniku sõnul pole Oru vallal laene, samuti on Linnamäe Peekon stabiilne tööandja, kes annab tööd 500 inimesele.
Oru vallast eespool, üheprotsendilise tulumaksu kasvuga on Põdrala vald. Vallavanem Aivar Uibu ei taha valla inimesi puudutanud koondamistest rääkida.
"Jaanuari laekumine oli vilets, kuid nüüd on juba korras. Ei näe mingit põhjust muretsemiseks," ütleb ta. Tagasilöögi põhjuseks olid tema sõnul inimeste koondamine.
"Eks ikka juhtub, olen ise ettevõtja ja tean. Ühel hetkel lihtsalt tuleb inimesi koondada, pole midagi parata. Ja need inimesed on ilmselt ka uue töö leidnud," ütleb ta. Mis firmades koondamised olid, Uibu ei ütle. "
Mustvee linnapea Mati Kepp ütleb, et ilmselt on tulumaksu tõusu taga pedagoogide palgatõus.
"Kõige enam tõusid palgad lasteaiakasvatajatel, eriti madalad olid palgad vene lasteaedades, mis nüüd tõusid kahekordseks. Paljud saavad endise 4200 krooni asemel 9000. Samuti tõusis kooliõpetajate palk. Kuna meil on kaks gümnaasiumi, lasteaed, muusika-ja kunstikool ning rahvamaja, siis eeskätt võis tulumaksu kasvu mõjutada see," selgitab Kepp.
Tema sõnul on mindud ka erafirmades üleüldise palgatõusuga kaasa.
"Töötus on olnud seni minimaalne, kuid ilmselt see muutub. Isegi need, kes midagi ei osanud, siis labidat ikka käes oskasid hoida ja teenisid tunnis 50 krooni," ütleb ta.
Arne Tamm, Oru vallas tegutsev teravilja- ja veisekasvataja
Ma elan ikka selle mõttega, et elu läheb paremaks. Tänu Euroopa Liidule ja eurotoetustele on põllumajandusel eluvaim sees. Püüan majandada kokkuhoidlikult, tööd annan oma perele, lastele ja sugulastele, suviti ka paarile-kolmele töötajale.
Töötajaid farmi või traktori peale on võimatu leida. Töötajaid pole kunagi võtta olnud.
Enely Vaaramaa, Tudulinnas Sahargu külas asuva Matsu talu perenaine
Kui ma ausalt ütlen, siis olukord on ikka hull küll. Inimene võib ju tahta midagi teha, kuid kui tal pole inimesi, kellega seda teha, on olukord lootusetu. Vallast lihtsalt pole tööjõudu võtta, minu talus käivad pooled inimesed väljastpoolt valda tööl.
Need, kes midagi teevad, on ammu siit ära läinud. Elanikke on vähe, neistki on enamik pensionärid ja lapsed.
Paljud inimesed on valda sisse kirjutatud, kuid töötavad mujal, näiteks Tallinnas, sellest ehk ka Tudulinna valla tulumaksu selline tõus.
Suurt hüppelist palgatõusu pole meil olnud, palgad on head. Kui oleks töötajaid, saaksime ette võtta suuremaid asju ja ettevõtmist laiendada.
Raivo Uukkivi, Rae vallavanem
Tõepoolest oleme juba mitu aastat eelarvet tehes suhtunud maksuraha laekumise prognoosimisel teemasse konservatiivselt. Selline suhtumine väldib võimalikke valusaid tagasilööke ja samuti üle jõu elamist. Usun, et selline käitumine on tulnud vallale ainult kasuks.
Samas 2008. aasta eelarvet tehes oleme olnud isegi natuke liiga tagasihoidlikud olnud. Jälgides majanduse jahtumist on selge, et mõne aja pärast tabab tagasiminek laekumistes ka omavalitsusi. Mis ulatuses, ei oska ennustada.
Ülelaekuv tulumaks suunatakse Peetri küla lasteaed-algkooli ehituseks. Praegu tuleb korjata kõik võimalikud vahendid selle objekti rajamise rahastamiseks. Objekt peaks valmima järgmise aasta sügiseks, sisaldama ka põhikooli ja korralikku võimlat.
Hetkel kuum