Euroopa sipleb elundipuuduses

Violetta Riidas 13. mai 2008, 00:00

Europarlamendi meedikust liige Adamos Adamou tegi aprilli teisel poolel ettepaneku Euroopas valitsevat elundidoonorluse kriitilist seisu paranda. Ühe lahendusena näeb ta Euroopa doonorikaardi kasutuselevõttu. Samuti soovitab ta luua riikides teabeliinid ning edendada valdkonna teadusuuringuid, tänu millele võib teadlastel tulevikus olla võimalus kasvatada elundeid kudedest ja rakkudest.

Euroopa Parlament palub nüüd liikmesriikidel loobuda 2010. aasta alguseks määrustest, mis lubavad loovutatud elundeid kasutada vaid kõnealuses riigis. Enim peaks sellisest koostööst kasu saama just väikesed liikmesriigid.

Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu sekretär Hele Everaus leiab, et ühtse doonorkaardi kasutuselevõtt on iseenesest hea asi, kuid hoopis teine asi on see, kuidas eri riikides on logistika paika pandud. "Need asjad peavad omavahel väga hästi sünkroonis olema," leidis Everaus. Vaatamata sellele, et tegemist on Euroopa Liiduga, on igas riigis oma seadused ja rakendusaktid.

Eesti peamiseks probleemiks peab ta asjaolu, et meil ei tehta mitme elundi siirdamisi. "Peale neeru- ja silma sarvkesta ning väga vähesel määral maksasiirdamise meil rohkem siirdamisi ei tehta," selgitas Everaus ja lisas, et tänu sellele ei ole meie ootenimekirjad pikad ega tunta ka doonorelunditest väga suurt puudust.

"Kui palju on Eestis teiste elundite siirdamist vajavaid inimesi - ega keegi pole seda analüüsinud - ütleme ausalt," jääb Everaus vastuse võlgu. Samas on ta kindel, et väga suuri erinevusi ei tohiks võrreldes teiste sarnase kultuuri ja keskkonnaga riikidega olla.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku osakonnajuhataja Toomas Väli, kes teeb vahel maksasiirdamisi, on ühise doonorkaardi ideega rahul. "Doonorkaart on väga hea. See on nagu kõige parem tervisekindlustus. Eestis pole minu teada ühtegi organit võetud doonorkaardi omanikult," rääkis Väli.

Piiride kaotamise kohta ütles ta, et tavaliselt kasutab iga riik oma organeid ise ja kui midagi üle jääb või kuskil on hädavajadus, võib need ära saata. "Tõenäoliselt hakkavad elundid siit lõunasse minema, sest seal on järjekorrad pikad," leidis Väli.

Eesti suhteliselt lühikesi ootejärjekordi põhjendab ta sellega, et meil ei võeta inimesi nii palju ootelehele. "Teate, kui kallis see on. Me väga valime Eesti riigis ega hakka alkohoolikutele maksa siirdama miljoni krooni eest," põhjendas Väli suhteliselt lühikesi ootenimekirju. Väli on kindel, et Eestis jääks mõningaid organeid ka üle.

"Eestis on keskmine siirdamiste arv elanike kohta tugevalt üle Euroopa keskmise ja see võimaldab ka seda ootelehte seni suhteliselt lühikese hoida," on ka kliinikumi kirurgiakliiniku arst-õppejõud Jaanus Kahu rahul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing