Võlgniku õnnetus on inkassofirma õnn

Kui möödunud nädalal koristas ligi 50 000 vabatahtlikku üle riigi pea 10 000 tonni prügi, siis piltlikult öeldes teevad inkassofirmad seda sama. Kuid määrdunud mähkmete asemel tuleb kätte saada miljonitesse kroonidesse ulatuvad võlad, mis tõotavad võlanõudjatele endile kopsakat tasu.

Mentor Inkasso juht Kalle Kadarik kasumist eriti rääkida ei soovi, hoopis meelsamini räägib ta suurest tööhulgast. "No ikka on tööd," sõnab ta. "Arvestades inimeste praegusi makseharjumusi, on hullem ilmselt veel ees," märgib Kadarik, kelle sõnul on mingil määral suurenenud uute klientide hulk ning juba märgatavamalt püsiklientide nõuded. "Kinnisvaraarendajate võlglased, ehitajate võlglased, ehitusmaterjalide võlglased," loetleb Kadarik.

Üritades teemat uuesti teenistusele viia, jääb Kadarik kindlaks ega murdu. "Raha on tegelikult praegu üleüldiselt kinni - kel kinnisvara, kel muu taga. Klient maksab ka alles siis, kui meie oleme võla tagasi saanud," märgib ta.

Tunduvalt avameelsem on ühe inkassoteenuse turuliidri Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe. "Omanikud on rahul," sõnab ta ning märgib, et kui mujal maailmas kasvab turg 10-11 protsenti aastas, siis siin 20 protsenti. "Käive oli kuskil 17 miljoni juures ning kasum 1,2-1,3 miljoni," tutvustab ta eelmise aasta majandustulemusi. "Kasumi investeerisime uude IT-lahendusse," lisab Tammemäe kärmelt väikese kasumi kasvu põhjuseks.

Kui uskuda Julianus Inkasso juhti Karl Mitti, kajastub suurem tõus võlanõudjate majandustulemustes selle ja järgnevate aastate aruannetes. "2008 on küll tunda kasvu, kuid 2007 sarnaneb 2006. aastaga," ütleb Mitt. Kuigi firmajuht lisab, et suurem nõuete kasv algas eelmise aasta viimases kvartalis, ei tähenda see ilmtingimata nende tulu kasvu, vaid ainult rohkem tööd. Küsimusele, kui suur tuleb selle aasta kasum ja käive, vastab Mitt aga lakooniliselt: "Suuremad kui eelnevatel aastatel."

Hoolimata suuremast nõudlusest inkassofirmade teenuse järele Tammemäe hinda tõsta ei plaani. "Alati võib sellisel hetkel tekkida kiusatus teenida ühe asja pealt rohkem ühikuid. Meiesugune suurem ettevõte ei pea iga asja pealt maksimumi teenima, vaid pigem teenima massi pealt rohkem," räägib ta.

Tartumaal tegutseva ProInkasso omanik Andrus Umbleja räägib, et kuigi nende menetletavate nõuete maht on suurtega võrreldes väike, on nende arv siiski kahekordistunud. "Kui varem oli kuus 50, siis nüüd on 100," tunnistab ta. "Probleemsete nõuete hulk ikka kasvab. Väga palju on neid ettevõtetel, kes ehitusbuumiga kaasa läksid," märgib Umbleja ning lisab, et pidi hiljuti tööjõudu abiks värbama.

Kuigi Umbleja sõnul on esimesed kuud jäädud miinusesse, ei kavatse nad alla anda. "Oleme järjekindlad. Aasta alguses laekus raha, mis pärit kolm aastat tagasi alguse saanud vaidlusest."

"Teate, mul on praegu jube kiire, ei saa rääkida. Homme pärast lõunat ehk," vastas üks firmajuht, kui üritasin teda oma võlaprobleemist rääkima saada.

Kui tagasi helistasin, oli telefon välja lülitatud.

Enamik inkassofirmade võlgnike nimekirjast valitud firmade numbrid on valed, suletud või võtab vastu hoopis keegi muu, kes firmast esimest korda kuuleb. Vähesed võlgnikud võtavad telefoni vastu ja kui, siis keelduvad viisakalt.

Ühe näitena kirjutas aripaev.ee eelmisel nädalal sellest, et Pärnu ärimehe Elmar Lepa ettevõttelt on keegi Julianus Inkasso vahendusel raha nõudma hakanud, mees ei teadnud enda sõnul, kes see rahanõudja on ega ka mis summast jutt käib.

"Ma ei ole sellega kursis, kes Lepa Kaubakeskuse OÜ-lt inkasso kaudu raha nõuab ja kui suurest summast jutt on. Ma ei ole ise selle teemaga tegelenud, olen rohkem omaniku rollis," selgitas ta, miks tema ettevõte Lepa Kaubakeskuse OÜ on inkassofirma huviorbiiti sattunud.

Autor: Gert D. Hankewitz