Hiinat ja Birmat tabas looduse karm käsi

Kui Birmast tuleb teateid veekogudes ulpivatest inimeste surnukehadest ja kariloomade korjustest, siis Hiinas üritavad päästjad meeleheitlikult jõuda inimesteni, kes on jäänud rusude alla. 12 000 inimest on väidetavalt juba surnud, tuhanded teised ohus.

Samas ei kiirusta Hiina võimud sarnaselt Birma huntaga lubama riiki päästetöödele välisspetsialiste. Kui lääne pressi ja ÜRO ametnike hinnangul Birma hunta lihtsalt jonnib, põhjendab Hiina valitsus abist keeldumist sellega, et nendegi abitöötajad ei pääse osasse Wenchuani maakonna piirkondadesse, mida esmaspäeval raputas 7,8palline maavärin. Ometi tuli teateid päästjate jõudmisest maavärina epitsentrisse juba eile õhtupoole.

Oluliselt hullema olukorraga peavad toime tulema aga 190 km/h puhunud tuulte räsitud Birma elanikud. 2. mai troopilises tormis Nargi hukkunute kohta leiab nii välis- kui ka kodumaisest pressist erinevaid andmeid. Kui Birma ametlikel andmetel on elu kaotanuid 23 000 kanti, siis Birma opositsiooni teatel on neid tegelikult ligi viis korda rohkem. Teisalt edastab näiteks Al-Jazeera teateid 32 000 hukkunust ning veerandist miljonist kadunud inimesest.

Küll on siiamaani kritiseeritud Birma huntat tegevusetuses ning abi takistamises, mis väljendub abisaadetiste konfiskeerimises ning heaoluriikide meditsiinipersonalile viisa andmise keelamises. Siiski tuleb ka sõnumeid, et valitsus on läbi lasknud esimese USA abilennuki. Samuti on Prantsusmaa lubanud saata piirkonda sõjalaevad toiduainetega, selleks valitsuselt luba küsimata.

Kui Eesti president saatis Hiina valitsejatele kaastundeavalduse, siis Birmale on antud ka rahalist abi 500 000 krooni. Kas summa eest ostetud abivahendid on piirkonda ka jõudnud, välisministeeriumi pressiteenistus öelda ei osanud.

"See eraldis on välisministeeriumist läinud Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioonile, kes siis ise vastavalt oma äranägemisele seda raha birmalaste abistamiseks kasutab. Põhirõhk on ikkagi tsükloni tagajärjel kannatanute esmavajaduste rahuldamisel," rääkis pressiesindaja.

Rohkelt kriitikat on saanud ka hiljuti hunta korraldatud referendum, millega sõjaväeline valitsus tahtis võtta vastu uut põhiseadust. Selle järgi astuks ametisse parlament, millest kolmandik koosneks sõjaväelastest ning mis tugevdaks veelgi praegu ametisolevate inimeste võimu.

Autor: Gert D. Hankewitz