Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanteeröövist Eesti moodi
Mõni aeg tagasi pikendasin ma "natuke" konverentsiteed ning kolistasin läbi peaaegu kõik Balkani maad. Internetist leitud hoiatused teeröövlite kohta leidsid kinnitust. Täpselt nagu Rumeenia kohta räägiti, astus teeummikus seisva auto juurde aeg-ajalt mõni morni näoga mustlane, mingi paber näpus, ning nõudis raha. Rumeenia-Bulgaaria piiril üritas ametiisiku olekuga mees mult 120 eurot välja pressida, hoiatades, et ametlikult pean ma maksma 180.
Piiripunkti rahvas näis tollest voonakeste pügamise tööst teadlik olevat, sest minupoolse märkuse peale reageerisid nad heasüdamliku naeruga. Sofia liiklusummikus ei hoolinud autoaknaid pesema tormanud noormehed ei viisakast ingliskeelsest ega saksakeelsest jutust. Kui ma aga lõpuks ütlesin selges vene keeles: "Pašol na …", siis said nad silmapilk minust aru, kohe olid nende akud täis laetud ja nad vudisid teisi teenindama.
Röövimisest ma aga siiski ei pääsenud ega pole pääsenud ka praegu. Põhjalikult sõidupäevikut pidades avastasin, et Balkanil on sama paagitäie diislikütusega võimalik sõita 18-22% kaugemale kui meil. Mägedes, tõsi küll, vähenes võit 5-8% võrra. Kui ma muidu ehk hakanuks imet uskuma, siis tagasiteel oli Leedust alates kõik jälle kenasti normis, st kütust kulus sama palju nagu ennegi. Sellest on ka varem juttu olnud, kuid ma poleks uskunud, et vahe võiks olla nii suur.
Autoklubist saadud võrdlustabelid näitavad, nagu oleks meie kütusehinnad Balkani maadega täiesti ühte klassi. Selgus aga, et meie kütus on märgatavalt kallim. Ja ma ei julge mõeldagi, kuidas mõjub mootorile meie kohalik "kütuselisand", mis kasvatab liitrite arvu, kuid mitte läbisõitu.
Ma ei kasuta nurgataguseid tanklaid, olen palju aastaid võtnud kütust üksnes Statoilist. Aastaid kiitles Statoil vormelireklaamis, et tema kütusega sõidab kaugemale. Kuna jutt on bensiinist, siis nad ehk ei valetagi. Kuid ikkagi on kõle teada, et võttes diislikütust Balkani maades, olgu tankla siis esinduslik või haisegu kitsekuse järele, on "sama hinnaga" kütus tegelikult märgatavalt odavam kui meil. Ja see näib kehtivat ka teiste Ida-Euroopa riikide kohta, millest ma läbi sõitsin. (Lääne-Euroopa jätaks ma jutust välja, sealne kütus on ausalt kallim kui meil.)
Rääkisin asjast mitme kõrge ametiisikuga. Jah, vastati mulle, me oleme ise kah sama märganud. Küsisin: "Kas keegi on statistikas arvesse võtnud, et meie diislikütuse hind on tegelikult viiendiku võrra või enamgi kõrgem analoogsest diislikütusest Ida-Euroopas? Ja kuidas on lood bensiiniga?" Selget vastust pole mulle kuluaarides antud. Ametlikuks järelepärimiseks on mul liiga vähe infot, tegid kütuseäri tundvad mehed mulle selgeks.
Aasta tagasi jäi eeltoodud lookene (natuke pikemas versioonis) ajakirjanduses avaldamata, sest ta polnud "piisavalt oluline". 12. mai Postimees.ee on aga pidanud piisavalt oluliseks lugu, milles teadur (vaieldes Triboloogia Instituudiga) tõestab, et "Eesti kütus ei saa nii halb olla", ja jutt on just 20 protsendist! Kuna ma tankisin kõnealusel reisil auto alati täispaagini, siis pole võimalik, et mulle Balkanil valetati ja mu auto paaki tangiti rohkem kütust kui tšeki peal kirjas. Statistikast aga veel häbematumat valet räägib minu arvates seltskond, kes korraldab kütusemüüki meil Eestis ja arvatavasti ka Lätis ja Leedus.
Maanteerööv on avalik asi. Paneme vastu ja karjume appi, ehk on sellest rohkem kasu kui voonakestel vaikimisest.
Autor: Enn Kasak