Välisfondidel vesi ahjus

Oli ju East Capitali Balti fondi 2007. aasta I poole aruandes on kirjas, et Kalevi suurtele aktsionäridele tehti ettepanek müüa aktsiad "väga atraktiivse hinnaga". Praegu teame, et selleks "väga" hinnaks oli 29 krooni aktsia kohta, samal ajal kui Kalevi aktsia hind kõikus aasta tagasi 18 krooni kandis. East Capitali Balti fond omas 3,8 miljonit Kalevi aktsiat.

East Capitalil ja teistel Balti riikidesse investeerinud suurematel välisfondidel paistab viimasel ajal vesi ahjus olevat. Eesti ja Balti riikide aktsiaturud on langenud pea poolteist aastat. Esialgu näib, et selle lõppu ei paista kusagilt. East Capitali Balti fondi tootlus oli eelmisel aastal vaid 0,7%, selle aasta algusest ollakse 15%ga miinuses.

Pole siis ka mingi ime, et suuremad välisfondid (East Capital, Gild, Danske Capital, Trigon Capital ja Firebird Management) otsustasid avaldada Normale survet. Aktsionäride üldkoosolekule tehti ettepanek suurendada Norma makstavaid dividende pea neljakordseks (19,56 kroonini aktsia kohta) ning osta kümnendik aktsiaist tagasi hinnaga 133 krooni aktsia. Sisuliselt tähendaks see nendele aktsiatele sajaprotsendilist preemiat. East Capitali Balti fond oleks sellega näiteks umbes 58 miljonit lisakrooni teeninud.

Osaliselt on fondijuhtidel muidugi õigus. Norma bilansis on vaba raha umbes pool võrrelduna ettevõtte turuväärtusega. Seda on paljuvõitu. Samas pole see aga mingi uudis, sest suhteliselt palju raha on ettevõtte bilansis olnud juba aastaid. Seega arvan ma, et fondivalitsejate surve põhjuseks pole mitte mure investorite pärast, kes on "investeerinud turvavööde tootmise ärisse". Pigem üritab nii mõnigi neist päästa ebaõnnestunud spekulatsioone, mida Norma aktsiatega on viimastel aastatel tehtud. Nimelt kirjutas Äripäev 2005. aasta jaanuaris, et Norma suuromanik Autoliv võib teha väikeaktsionäridele aktsiate väljaostmise pakkumise. Aktsia hind kerkis toona mai lõpuks rekordilise 121,26 kroonini. Kuna aga pakkumist ei tulnud, hakkas väärtpaberi hind langema.

Selle aasta alguses ostis aktiivselt Norma aktsiaid riskifond Gild Arbitrage, kelle käes on tänase seisuga 3,7% ettevõtte aktsiatest. Välismaiste investeerimisfondide näol on tegemist aga institutsionaalsete investoritega, kelle ülesanne on kasvatada klientide, st fondiosakute omanike vara. Kui aga fondide tootlus jääb konkureerivatele fondidele alla või hakkab koguni kahanema, kolivad omanikud teistesse fondidesse. Nii on East Capitali Balti fondi maht kahanenud 1,2 miljardi Rootsi kroonini 2005. aasta 3,4 miljardilt kroonilt.

Tegelikult on Tallinna börsil ja teistes Balti riikides tegutsevad välisfondid keerulises olukorras. Aktsiaid on pea olematu likviidsuse tõttu keeruline müüa, aga samas on vaja positsioone vähendada. Nokk kinni, saba lahti. Ilmselt liidavad fondivalitsejad mitu fondi kokku, et vähendada vähelikviidsete aktsiate osa portfellis. See annab neile positsioonide likvideerimiseks ajapikendust.

Norma pole kaugeltki ainus börsiettevõte, mille bilansis on aktsionäride arvates liiga palju vaba raha.

Viimaste aastate üheks tuntumaks konfliktiks on miljardärist investori Carl Icahni sõda tehnoloogiagigant Motorola vastu. Möödunud aasta algusest sai Icahnist kolme protsendiga mikrokiipide, raadiotelefonide ja mobiiltelefonide tootja üks suuremaid aktsionäre. Kohe hakkas ta nõudma, et ettevõte vallandaks tegevjuhi Edward Zanderi ning kasutaks vaba raha aktsite tagasiostmiseks. Toona jäi Icahn alla ning tal ei õnnestunud saada nõukogusse kahte esindajat.

Täna kuulub Icahni investeerimisfirmale 7,6 protsenti Motorola aktsiatest. Investor ja ettevõte jõudsid kompromissile esindajate arvus nõukogus ja Motorola tükeldamises kaheks ettevõtteks.