Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee saab ohutumaks
Ajakirjandus on juba aastaid kajastanud raudteeäärsete linnade võitlust raudteevedudest tingitud ohtudega. Küll on unistatud kulukatest linnasid läbivatest raudteetunnelitest, ümbersõitudest või siis raudteevedude täielikust keelamisest.
Samas on jäänud tähelepanuta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sammud. Nimelt on sel aastal jõustunud kaks raudteeohutust tagavat ministri määrust. Esimene puudutab raudteetranspordi tuleohutusnõudeid ja teine raudteeettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile kehtestatud nõudeid.
Raudteetranspordi tuleohutusnõuetega on kaasajastatud nii seniseid raudteeinfrastruktuuri, -veeremi kui ka ohtlike kaupade veo nõudeid. Muu hulgas käsitleb määrus tuleohutuse tagamist raudtee lähipiirkonnas. Uuenenud liiprite ladustamise nõuete täitmine peaks aitama vältida sellist plahvatusohtu Tallinnas, nagu tõi kaasa näiteks 2004. aasta liipripõleng Ülemiste raudteejaamas kaubarongide kõrval.
Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise määrusega ühtlustatakse Eesti seadused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ raudteede ohutuse kohta. Sellest aastast võivad tegevust alustada üksnes need raudtee-ettevõtjad, kes tagavad ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu.
Tegutsevad raudtee-ettevõtjad peavad tegevuse jätkamiseks esitama ohutusjuhtimise süsteemi dokumendid tehnilise järelevalve ametile hiljemalt 1. juuliks 2008. Raudtee-ettevõtjad, kes neid tähtaegu ei järgi, kaotavad õiguse tegutseda raudteeettevõtjatena alates 1. jaanuarist 2009. Ohutusjuhtimise süsteemi sisseseadmisel hakkavad raudtee-ettevõtjad ise oma tegevusriskidega süsteemsemalt tegelema.