Baltika mäng maksuvõlaga

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 15. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika mäng maksuvõlaga
Krediidiinfo andmetel on Baltikal ja selle Eestis registreeritud tütarettevõtetel 14. mai seisuga kokku maksuvõlga 8,15 miljonit krooni, millele lisandub 21,9% aastaintress.
Baltika finantsjuht Ülle Järv selgitas aripaev.ee-le, et teatud kuupäevadel on neil juba aastaid nn maksuvõlad olnud ja tegu on rahavoogude optimeerimisega.
"Paraku on, nii et Krediidiinfost väljavõtet tehes võla taust puudub. Ja sellel infol on eri tagamaad," selgitas Järv.
Nimelt on Baltika koos kõigi oma tütarettevõtetega ühine käibemaksukohustuslane. Seetõttu kasutavad nad seadusega antud võimalust makse juba ette makstud käibemaksuga tasuda.
"See väljavõte on tehtud pärast 10. kuupäeva. 20. kuupäeval tasaarveldatakse meie maksuvõlad ettemakstud käibemaksuga. Me oleme nii teinud juba aastaid," selgitas Järv ja imestas, et Äripäev seda varem märganud ei ole.
Järve sõnul ei kogune maksuvõlgadest kümne päevaga nii suurt intressi, et see oluline summa oleks. "Pankadele kogu aeg seletame, kui nad meie maksuvõlga kohta küsivad," lisas Järv, et ka finantsasutused ei näe Baltika rahavoogude optimeerimises probleemi.
Järve sõnul puudub võlal igasugune seos Eesti makromajandusliku olukorraga. "Võla suurus sõltub müügist ja praegu läheb hästi," lisas ta.
Investeerimisettevõtte Trigon Capital jaesektori ja -ettevõtete analüütik Heiti Riisberg kommenteeris , et börsifirmast ei ole selline maksude ajastamine eriti ilus ja pangast saaks arveluskrediiti odavamalt.
Riisbergi sõnul tuleb iga maksuvõla uudist lugedes selgeks teha, kas tegu on ettevõtte likviidsusprobleemiga, mis peaks omanikele saatma tõsise signaali ettevõtte raskustest, või maksuametile deklaratsioonide esitamisel hiljaks jäämisega ja siis peaks ettevõtte juhtkond raamatupidajale tõsiselt silma vaatama.
Kuuldes, et tegu on Baltika teadliku käitumisega, ei kiitnud Riisberg seda heaks. "Kui 21,9% intressi maksmine on ettevõtte teadlik käitumine… tundub, et pangast saab odavamat laenu. See on rahavoo planeerimine, ettevõte peab maksusumma ära tasuma, enne kui käibemaksu tagastus laekub. Parem oleks selleks pangast arvelduskrediiti küsida. Ilus see ei ole," lisas analüütik.
Riisberg eelistaks uudiseid börsifirma maksumaksmise raskustest pigem mitte lugeda. "Iga kord on vaja süveneda, mille pärast võlg on tekkinud, ja pigem ootaks, et börsiettevõtted sellesisulisi signaale ei saadaks," ütles ta.
Krediidiinfo andmebaasist selgus, et Baltikal ei ole maksude maksmisega raskusi, sest arhiiviandmete kohaselt ettevõttel võlgnevust polnud.
Krediidiinfost maksehäirete vaatamisel tuleb kahel asjal selgelt vahet teha. Nimelt maksude saldo näitab maksu- ja tolliameti andmebaasi hetkeseisu reaalajas toimunud päringu alusel. Siin otsustab riik, mis ajast ta kedagi võlglaseks peab.
Erasektoris aga loetakse maksehäireks rahalise kohustuse täitmata jätmist rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
Hetkel kuum