Bürokraatiakulud võtavad kogukärpest vaid 5 protsenti

3,2 miljardi kroonisest kokkuhoiust vaid 160 miljonit krooni tuleb asutuste tegevuskulude kärpimisest.

Rahandusminister Ivari Padar ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et ta soovitas äsja vastuvõetud lisaeelarve koostamisel vähendada asutustel tegevuskulusid, kuid ministeeriumid järgisid seda soovitust erinevalt. Ta põhjendas, et mõned on väga personalikesksed, see tähendab, et kõik kulud on seotud personaliga, mõnel on suur maht investeeringutel.

Järgmisteks aastateks lubasid Padar ning haridus ja teadusminister Tõnis Lukas aga karmi kokkuhoidu - riigiasutuste tegevuskulude külmutamist mitmeks aastaks.

"Rahandusministeerium on teinud ettepaneku vähendada järgmise aasta riigieelarve strateegias 8% tegevuskulusid ja need külmutada," ütles Padar.

Lukas rääkis isegi, et riigiametnike nii tegevus- kui ka personalikulud tuleb kolmeks aastaks külmutada. "Arvan, et see on võimalik," ütles Lukas veendunult.

Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitas, et ükski sotsiaaltoetus ei jää välja maksmata ja inimeste heaolu sellest ei vähene. "Mitte keegi ei pea kartma, et mõni toetus jääb välja maksmata, et vähenevad pensionid või et arstiabi kättesaadavus muutub kehvemaks," püüdis Maripuu rahustavalt rääkida.

Ravikindlustuse kohta ütles Maripuu, et eelarve väheneb, sest rahandusministeerium on andnud uue sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. "Kui on prognoos, et sotsiaalmaksu laekub arvatust vähem, siis on seetõttu ka ravikindlustusmakse väiksem," selgitas ta. Haigekassa eelarve ülejääk jääb Maripuu sõnul algselt planeeritust väiksemaks. "Kõik need lepingud, mis on haiglatega sõlmitud, jäävad kehtima. Ka arstiabi kättesaadavus ei vähene," lisas ta.

Kaitseministeerium suudab tänavu tegevuskuludelt kärpida 3,9 miljonit krooni. Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas pisikese numbri kommentaariks, et kaitseministeeriumi eelarve vähendamise ulatus oli valitsuskoalitsiooni üksmeelne otsus ning et haldusala kärbe valmistati ette koostöös kaitseväega ning eesmärgiga, et mõju sõjaliste võimete arendamisele oleks võimalikult väike.

Haridus- ja teadusministeerium plaanib iseendalt ehk tegevuskulude pealt kokku hoida vaid 1,8 miljonit krooni. Ministeeriumist teatati kommentaariks, et tegevuskulud moodustavad hariduse ja teaduse valdkonna eelarvest vähem kui ühe protsendi ning mingit ministeeriumi tegevuskulude eelistamist lisaeelarve koostamise käigus ei olnud.

Tegevuskulude osas paistis minikärpijana silma kultuuriministeerium, kes ei suutnud bürokraatiamasina pealt miljonit kroonigi kokku hoida. Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et personalikuludelt polnud valitsemisalas võimalik teha kokkuhoidu põhjusel, et palku ei tahetud kultuuritöötajatel vähendada ja ministeeriumil pole puhverametikohti, mille pealt kokku hoida. "Müütilist puhkusetasu meil ei maksta," ütles Jänes. "Oleme oma eelarve koostamisel lähtunud reaalsetest vajadustest, mitte eelarvesse õhku kirjutanud."

Ka polevat ministeeriumis Jänese sõnul täitmata ametikohtadele eelarvesse raha planeeritud juba 2002. aastast ning lähiajal soovib ministeerium korrastada struktuuri, vähendades praegu täitmata töökohtade arvu. Vabu lisavahendeid see aga juurde ei anna.

Autor: Virge Lahe