Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurents käib Eestil üle jõu?
Eilne päev tõi taas ühe kurva uudise. Rahvusvahelise Juhtimise Arenduse Instituudi (IMD) iga-aastases riikide konkurentsivõime edetabelis langes Eesti aastaga veel ühe koha võrra. Kui kaks aastat tagasi võisime uhkustada 19. kohaga, siis nüüdseks oleme vajunud 23. kohale.
Tänavu möödusid Eestist Jaapan ja Malaisia. Teistest Baltimaadest, kellega me ennast võrrelda armastame, langes Leedu 31. kohalt 36ndale ja Läti ei mahtunud endiselt esimese viiekümne hulka. Kõigele vaatamata on rahvuslik au siiski päästetud: vähemalt pole lätlased meile ära teinud.
Ka Euroopa-sisene pilt on veidi rõõmsam: püsime kangekaelselt 10. kohal, kuhu jõudsime kahe aasta taguselt 8. positsioonilt.
Äripäeva arvates pole Eestil siiski põhjust rahuloluks. Eesti konkurentsivõimet langetab majanduse üldine nõrkus, hinnatõus ja inflatsioon pärsivad meie eksporti.
Ka tööjõupuudus ei luba firmadel areneda: ehkki spetsialistide puuduse üle kurdetakse juba pikki aastaid, ei ole olukorra parandamiseks midagi tõsist ette võetud. Ning kui töötervishoiu madal tase, traumad ja invaliidsus hakkavad juba kogu tööjõuturgu mõjutama, on asi ilmselgelt mäda.
Muidugi võib vastuseks ka edetabelite mõttekuse kahtluse alla seada. Mõne majandusteadlase arvates ei ole mõtet rääkida riikide konkurentsivõimest, sest nii nagu ei saa mõõta riikide kasumlikkust, ei konkureeri nad ka omavahel, vaid loovad sünergiat. Inimeste elustandard sõltub aga ennekõike majanduse tootlikkusest.
Ent sellegagi ei saa Eesti praegu hiilata. Tehnoloogia- ja teadusmahuka ettevõtluse arendamine on jäänud endiselt suuresti jutuks. Tüüpiliseks näiteks sobib Eesti Arengufond, mis seab toetuse saajatele sedavõrd karmid piirid, et lõppkokkuvõttes fond midagi ei arendagi. Samas on kahetsusväärselt suur osa firmasid hädas, sest rajasid oma äri Kreenholmi-sarnasele mudelile: odav tööjõud ja ei mingeid kulukaid ümberkorraldusi.
Paraku ei suuda Eesti tööjõu odavuselt enam Kagu-Aasiaga võistelda. Aina olulisemaks muutuvad tootmise efektiivsus ja tootmise käigus tekkiv lisaväärtus - lihtsaid asju võib valmistada ka mujal, on aeg liikuda keeruliste asjade juurde.
Äripäev leiab, et on tagumine aeg hakata teadmispõhist majandust tõsiselt võtma. Headel aastatel on Eestis joonistatud terve trobikond arengukavasid ja plaane, mida siiani pole täide viima vaevutud. Kui raske maandumine raputab eestlased unest üles ja ergutab meid kavatsetut ellu viima, on sellest meile juba piisavalt kasu.
Autor: ÄP