Vähi süüdistab transiidi kängumises Ansipit

Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul peaks Eesti riik püüdma normaliseerida suhted Venemaaga, kui Eesti ei soovi jääda transiidis kõrvaltvaatajaks.

Vähi sõnul on temaga samale seisukohale transiidiküsimuses jõudnud ka ETV. "Nimelt näitas ta paar nädalat tagasi kohe pärast saate "Pehmed ja karvased" reklaami, kus valitsusjuht ütles, et majandusega on meil kõik korras, animafilmi "Kilplased"," rääkis Vähi. "Täpne ajastus. Valitsuse suhtumisega transiiti sarnanes eriti filmilõik, kus kilplased naabri siga taga ajades tallasid maani maha omaenda viljapõllu. Jah. Transiiti pole meil ju Eestis vaja?"

Vähi tsiteeris valitsuse pressiteateid. "Näiteks mai algul avaldati teade pealkirjaga "Peaminister Ansip ei poolda hiigelterminali rajamist". Andrus Ansip märkis seal, et meritsi Eestisse saabuvaid miljoneid konteinereid ei suudetaks laiali vedada mööda raudteed ega maanteed," rääkis Vähi.

Vähi arutles ka transiidist loobumise kahju üle. "Mitmed allikad, kaasa arvatud majandus- ja rahandusministeeriumide juhtivspetsialistid, räägivad 6-7 miljardist ühe aasta kohta. See on sama suur number kui praegune eelarve puudujääk. Kuid veel rohkem kui praegune eelarve puudujääk peaks meile muret tegema meie majanduskasv tulevikus," rõhutas Vähi.

Teaduste Akadeemia akadeemiku Mihhail Bronšteini sõnul ei taastu Eesti-Venemaa transiit enam kunagi sellises mahus, nagu ta enne mulluseid aprillikuu sündmusi oli.

Bronštein põhjendas Eesti-Vene suhete halvenemist eelkõige Eesti vaenuliku retoorikaga Venemaa suhtes. "Millegipärast tundub meile, et kompromiss tähendab oma näost loobumist. Tegelikult tähendab kompromiss kahe osapoole huvide silmaspidamist ja täitmist," rääkis ta. "Leedu ja Poola on Venemaaga vägikaikaveost loobunud, kuid meie oleme ikka tšempionide moodi esirinnas," kritiseeris teadur.

Ka Eesti Sadamate Liidu esindaja ja Miiduranna Sadama sadamakapten Viktor Palmet leidis, et riigikogu ja valitsus on süüdi transpordipoliitika tegematajätmistes.

Palmet on igal aastal mais teinud ülevaate transiidi olukorrast. "Nii halva olukorraga transiidiaastast pole mul kahjuks tulnud teha ettekannet," nentis ta konverentsil.

Palmet tõi välja, et riik taandus oma peamisest printsiibist: tagada transpordipoliitika planeerimise, rakendamise ja järelevalvesüsteemi tõhusus. Selle tulemusena vähenes Tallinna Sadama kasum 44%, Eesti Raudtee veomahud vähenesid 40%, tulude vähenemist prognoositakse 6,8 miljardit krooni, töökoha kaotab 2000 transpordiga seotud töötajat, transpordi teenindusettevõtteid tabasid pankrotid.

Majandusminister Juhan Parts rahustas eile TransEstonia konverentsi avades ettevõtjaid, öeldes, et jätkuvad riiklikud investeeringud transpordi infrastruktuuri.

Parts ütles, et praegu on hea aeg infrastruktuuri arendada, sest hangetele tullakse tunduvalt soodsamate pakkumistega.

"Riskidele vaatamata kehtib tõsiasi, et võita saab vaid neid mänge, milles osaletakse," ütles ta. "Viimased andmed näitavad ka seda, et suuremahuliste ehitusobjektide riigihangetel tehtavad pakkumised on väga tuntavalt soodsamad hindadest, mida küsiti aasta tagasi. Riigil on selles olukorras tark arendada välja infrastruktuuri ning eelistada tuleb selliseid objekte, mis loomulikult loovad eeldusi edasiseks majanduskasvuks."