Arendaja hämab korteri suurusega

Future Investi kodulehel ei ole ükski Vabaduse pst 181 korter väiksem kui 90 m2, samas City24 kuulutuses on müügis nii 50 m2 kui ka 78 m2 kortereid.

Arendaja Future Investi esindaja Kristjan Leppik kinnitas, et korterid ei ole poolitatud. "Kuidas me saaksimegi seda teha. Kinnistuametis on ju andmed olemas," lükkas Leppik kahtluse ümber.

"Esitage see küsimus sellele, kes on kuulutuse välja pannud," ütles Leppik vastuseks küsimusele, miks on City24s väljas hoopis teised korterite ruutmeetrid kui arendaja enda kodulehel.

Leppik kinnitas, et Future Investi kodulehel on õiged andmed.

"Nagu teate, on igal arendajal 3-4 maakleriteenust pakkuvat firmat," ütles Leppik, lisades, et viga on tõenäoliselt City24s ja maaklerite töös.

Korterite maakler Pindi Kinnisvarast Olav Leok ütles, et City24s on väiksemad korterid müügil arendaja soovil.

"Ma ei saa kommenteerida, see on tellija soov," ütles Leok vastuseks küsimusele, kas korterid on kaheks löödud selleks, et müük paremini läheks. "Tüüpiline olukord," ütles maakler ohkega, kui kuulis, et arendaja oli soovitanud temalt aru pärida. "Olen seal kohapeal käinud, tean, mis seal on."

Nõmme linnaosa valitsuse linnavara osakonna arhitekt Ene Tomson kinnitas, et selliseid juhtumeid esineb, kui arendajad müüvad tegelikkuses muud, kui detailplaneering ette näeb. "Nii ei tehta mitte ainult Nõmmel ja Tallinnas. Kõik tahavad ju raha saada," rääkis ta. "Me oleme sattunud ka igasuguste petuskeemide peale. Näiteks YIT ehitas Sanatooriumi 4 hoopis korterelamu. Müüs kortereid täiesti avalikult, kuigi maja oli sanatooriumiks ette nähtud." Nõmmel on määruse järgi ühes majas soovitatav kaheksa korterit. Lubatud ei ole üle kolme korruse ja 12 korteri ühes majas.

Seega - kui omavoliliselt on kortereid juurde tekitatud, lähevad need piirnormid paigast ära.

Nõmme linnaosavalitsuse vanem Rainer Vakra ütles, et küsib arendajalt selgitust, sest kui ta on kortereid pärast majade vastuvõtmist omavoliliselt ümber ehitanud, rikutakse ehitusseadust. Teisel juhul on tegemist tarbijate eksitamisega, kui neile pakutakse tervikkorterit tegelikult kaasomandisse. Juriidilist isikut võib mõlema rikkumise eest oodata 50 000 krooni suurune trahv ning ta peab taastama projektis kavandatud plaani. Tarbijakaitseseaduse järgi võib tarbija petmise eest juriidilise isiku trahv olla 30 000-50 000 krooni.

Kõik põhinäitajad vastasid Nõmme ehitusmäärusele. Hooned on vastavalt projektile ehitatud ja ka vastu võetud, kuigi mõned plaanilahendused on pisut hämmastavad. Elamud on projekteeritud selliselt, et kõik korterid on minimaalsete vahenditega poolitatavad. Müüa tuleb neid aga tervikutena. Eks see ole inimese oma valik, kui ta tahab osta kaasomandisse kellegagi korterit. Siis tuleb arvestada ka kaasomandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, näiteks on võimalik kaasomandit lõpetada kaasomaniku nõudel jne.