Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhiloa uuendamine on vajalik
Äripäevas 14. mail ilmunud artikkel "Eesti Raudtee peatas Edelaraudtee vedurid" kajastab tasakaalustamatult Edelaraudtee väiteid, nagu oleks Eesti Raudtee peatanud ootamatult ja omavoliliselt Edelaraudtee kaubaveoliikluse Eesti Raudteel. See on vale.
Edelaraudtee ja Eesti Raudtee vahel sõlmitud leping kohustab iga nelja aasta järel Edelaraudtee vedurijuhte, kaubasaatjaid ja -koostajad läbima uue eksami, et saada luba Eesti Raudtee teedel töötamiseks. See nõue ei ole uus. Eesti Raudtee ei vastuta selle eest, et Edelaraudtee ei täida lepingut.
Kaubaveos ei ole Edelaraudtee Eesti Raudteele konkurent, sest Eesti Raudtee ei opereeri Edelaraudtee teedel, vaid Edelaraudtee kaup liigub mööda meie teid ja annab ka meile tööd. Seega oleme partnerid.
Ent vahejuhtumist. Põhimõte on raudteel sama maanteeliiklusega: sõidukijuhtidele väljastatakse load tähtajaliselt ja selle möödumisel tuleb neid uuendada juhi teadmistest ja vilumusest sõltumata. Seda tuleb teha ka raudteel, ainult et meil käib loa vahetamisega kaasas ka korduseksam. Täpselt samade reeglite järgi pääsevad Eesti Raudteele kõik teised raudteeveo operaatorid.
Eksami nõue ei ole Eesti Raudtee suva: kehtiva regulatsiooni järgi peame olema veendunud, et Eesti Raudteel töötavad teiste raudteefirmade töötajad tunnevad meie teid, tehnoloogiat ja ohutusnõudeid. Kuna raudteel kehtivad kõrgendatud ohutusnõuded, ei saa me riskida, et meie teedel sõidavad kontrollimata pädevusega inimesed. Avarii korral kannaks täit vastutust Eesti Raudtee, mitte eksinud inimene.
Kahjuks ei pääsenud artiklisse see, vaid ühe ettevõtte ebaõiged seisukohad, mis viisid artikli tasakaalust välja. Vestlusest ajakirjanikuga selgus, et meie seisukohad kadusid olulisel määral tekstist toimetamise käigus.
Liiklusohutuse seisukohast on murettekitav, kui Edelaraudtee nimetab oma töötajate kohustust sooritada pädevuseksam ja täita raudteede kasutuseeskirja ja ohutusnõudeid ootamatuks ja alusetuks. Kuna artiklit refereerisid teised väljaanded, nt Eesti Päevaleht juba ilma igasuguste viideteta Eesti Raudteele, leiame, et Äripäev on loonud Edelaraudtee ja Eesti Raudtee vahelisest probleemist ebaõige mulje ja aidanud kaasa selle levimisele massimeedias.
Autor: Urmas Glase