ITst saab majanduse mootor

Artikkel

- Uudised
- 20. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ITst saab majanduse mootor
Põhjuseks, miks Eesti majandus enam ei kasva, toovad valitsejad maailmamajanduse jahtumise. See võib küll teatud määral nii olla, aga maailmamajanduse mõju reaalsele Eesti majandusolukorrale on vähene. Pealegi kasvab hoopis suurem majanduskeskkond Hiina endiselt.
Peamiseks Eesti majanduskasvu mootoriks oli viimastel aastatel raha sissevool Skandinaavia riikide kontrollitava pangandussüsteemi kaudu.
Sellist raha tuli sisse 30-40 miljardit krooni aastas. Ning valdavalt laenasid selle eraisikud kinnisvaralaenudena, ostes uut elamispinda.
Massilise raha sissevoo põhjustas Eesti nihkumine ida (loe Vene) riskitsoonist eurotsooni. Tulemuseks oli pankade võidujooks ja intressipakkumised sageli väiksema kui üheprotsendilise marginaaliga üle Euribori.
Suur kasv raha pakkumises põhjustas buumi kinnisvarasektoris ja sellega seonduvates sektorites.
Kinnisvarahinnad tuiskasid taevasse ja igast võlavabast korteriomanikust pealinnas sai miljonär. Kõik oli hästi. Tekkis hulgaliselt uusi töökohti ehitussektoris ja sellega seotud sektorites, alates ehituskaupade poemüüjatest kuni notariteni. Nõudlus tööjõu järele kasvas.
Palkade kasvutempo oli aastas 20% ja suurem. Hoogu andis juurde tööjõu vaba liikumine eurotsoonis. Paljud eestlased otsisid marjamaad Soomes ja mujal.
Tööjõu pakkumine riigis vähenes. Pidev nõudlus tööjõu järele kasvas aktiivselt ja pakkumine langes. Bussijuhid ja kooliõpetajad läksid tööle ehitajaks või Soome, et suuremat krooni teenida.
Eelmise aasta keskpaigast aga peatus uue raha juurdevool ja see ei saanudki enam jätkuda, ükskõik kui soe või külm on või oli maailmamajandus, sest hinnad olid tõusnud üle põhjendatud piiride. Ja polegi majanduskasvul enam mootorit - riiki sisse pumbatavat laenuraha.
Tööjõud on kallis. Skandinaavia ettevõtetele ei anna Eestis tootmine enam efekti. Suuremad halduskulud ja väiksem tootlikkus kompenseerivad riikidevahelise palgavahe.
Siinseid tootmisi pigem suletakse kui tehakse uusi juurde.
Nüüd tuleb leida, mis on järgmine mootor? Kui kasvamiseks laenuraha enam juurde ei tule ja majandustulemuseks on kahjum, siis on mikrotaseme ettevõttel kolm varianti: suurendada tulusid, vähendada kulusid või teha mõlemat korraga.
Alustuseks kärbime kulusid. Koondame ning tulemuseks on vaba tööjõud.
Tulude suurendamiseks tuleb suurendada müüki. Eesti majandus peaks rohkem eksportima. Tõsi on, et ehitustöid, see millega kasvu loodi eelmises faasis, kahjuks eksportida ei saa. See tähendab, et tuleb suuta luua midagi, mis on ekspordikõlblik, või ekspordivad inimesed iseendid.
Üleüldise majanduskurvastuse faasis on siiski jätkuvaid edusektoreid. Programmeerijat värvata on järjest võimatum. Kui küsida tuttavatelt IT-meestelt soovitusi, siis on tavaline reaktsioon: mul endalgi vaja vähemalt kolme.
Töökuulutusele reageerivad valdavalt 16aastased koolipoisid, peamiselt vene rahvusest. Küllap nad tunnevad sellelt suunalt paremat lõhna kui kinnisvaraärist. Ja see on positiivne nähtus.
Eesti on rahvusvaheliselt tuntud IT-riik - Skype ja muu. "Eesti on e-riik" on meedias tihemini kuuldav lause kui "Welcome to Estonia". IT-teenus on suurepäraselt eksporditav.
Lihtne lahendus Eesti riigile: õpetame/koolitame "ehitajad" programmeerijateks ja IT-spetsialistideks. Meie lastele on juba niikuinii internet tähtsam kui elekter.
Ja nii saamegi majandusele järgmise tõusufaasi. Ehk isegi viie edukama Euroopa riigi hulka.
Autor: Aare Kilp
Hetkel kuum