Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parts õhutab raha abil arvuti taha
"Eelmine kord tekkis sarnase uuringu tulemusena projekt "Vaata Maailma!". Ootaks, et seekordne uuring inspireeriks taas uusi projekte. Raha, kallid daamid ja härrad, on selleks olemas," sõnas Parts.
SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Tartu Ülikool selgitasid välja, et Eestis puudub n-ö puhas internetipõlgur.
Peamiselt koosneb internetipõlgurite armee töötutest maapiirkondade elanikest keskmise sissetulekuga 3000-4000 krooni kuus.
Ühe seosena tüüpilise interneti mittekasutaja ja tema kasina sissetuleku koha pealt tegi Tartu Ülikooli teadur Pille Pruulmann-Vengerfeldt järelduse, et enamikus on tegemist pensionile jäänud ühest isikust koosnevate leibkondadega. On inimesi, kes kasutavad internetti kord kuus mõne pangatoimingu tegemiseks ja sellega nende oskused ka piirduvad.
Internetti kasutama hakkavad inimesed vajavad eelkõige otsingumootorite kasutamist õpetavaid koolitusi, olulisel kohal on ka ligipääsuvõimaluste parandamine ehk isiklik arvuti kodus ning arvuti- ja internetiostu lihtsustamine.
Uuringufirma Emor esindaja Kristina Randver rääkis, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil arvutit kasutas iga kolmas inimene, kasutab praegu arvutit 69% Eesti aktiivsest elanikkonnast ehk ligi 726 000 inimest vanuses 15-74 aastat. Internetti tarvitab 66% inimestest, 52% ehk iga teine kasutab internetti vähemalt viis päeva nädalas.
Emori viimased andmed näitavad, et 56%-l leibkondadest on arvuti ja 52%-l on selles ka internet.
Randver ütles, et kõige suuremat interneti ja arvuti kasutamise kasvu oodatakse vanema elanikkonna seas ning tuleks lahendada interneti kättesaadavuse probleem.