Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avalik häbi või viimane abi?
Inkasso mentaliteeti on pikka aega kujundanud monopoolse seisundi saavutanud suured inkassofirmad, mis oma suuruse tõttu on minetanud inimlikkuse ja mõistvuse. Inkassosse suhtutakse taunivalt, sellest räägitakse ulme- ja õuduslugusid. Pole kasulik olla mõistev, võlglase ärakuulamine on liigne luksus, mis vaid telefoniarvet suurendab ja kallist aega raiskab.
Imestama panevad ka inkassonõuetele juurde pandud hämmastavates suurustes lisanõuded. Inkassotöötajal peaks olema algteadmised seadustest ja võlaõigusseadus peaks tal olema piibli eest, kuid nõuetel on põhisumma tihti kõige pisem suurus ja viivised ületavad põhisummat kolmekordselt.
Mis otstarve on üldse inkassomenetlusel - on see tee inkassofirma kiirele rikastumisele, karistus võlgalasele või siiski viimane abi talle võlamülkast väljapääsul?
Karistamine on ja jäägugi kohtu pädevusse. Kahjuks on paljud inkassoteenuse pakkujad selle unustanud. Inkasso tegelik olemus peab olema abistav teenus võlausaldaja ja võlgniku vahel, kui kommunikatsioon on kahe osapoole vahel muutunud liigemotsionaalseks. Otsida koos võlglasega lahendeid ja võimalusi võla tasumiseks, vaadates üle võlanõuded, leides lahendeid võla ajatamisel maksegraafikutega, mis on vastuvõetavad ka võlausaldajale. Ennetada ja vältida kohtusse pöördumist, hoides sellega kokku võlglase niigi vähest raha ja vältides kohtute ülekoormamist.
On loomulik, et nõudemenetlusega tekkinud kulutused tasub võlglane ja võlausaldaja saab kompensatsiooni, mille võrra tema raha odavnenud on. Kuid lähtuda tuleb ikka reaalsusest - kulutused ei tähenda iga nõude järel puhkamist Türgis või uut autot nõudlejale.
Iga võlanõudja on kindlasti inkassosse pöördumise eel valikuid tehes kaalunud, missugust firmat kasutada, lootnud sellele, et mida suurem nõudja, seda parem. Võlanõudja on enamasti ettevõtja, kes on muutunud ka ise võlgnikuks teiste võlanõudjate ees. Tihti on ta lihtsalt fakti ees, kas ühineda huntidega või saada praeks.
On levinud arusaam, et inkassosse andmine lõpetab kliendisuhted. Jäiga ja kasuahne menetluse korral see ka kindlasti nii on. Kui aga kasutada inkassomenetlust sellena, mis ta olema peaks - krediidihaldusteenusena - säilib ka koostöö. Klientidest lugupidavad firmajuhid on jõudnud arusaamale, et parima tulemuse saavutamiseks on kasulikum ja tervislikum kasutada oma partnerina krediidihaldusfirmat.
Seega kokkuvõtteks küll kulunud lause, kuid mis sobib inkasso hauale: "Inkasso on surnud - elagu krediidihaldus!"
Autor: Marie Rosin