Euroopa võitleb kallineva toiduga

Peamise lähiajal kasutatava vahendina muudetakse ühist põllumajanduspoliitikat, et see vastaks paremini turu vajadustele.

Selleks on hulk otsuseid ka juba vastu võetud. Nii näiteks on maha müüdud Euroopas seni kokku kogutud laovarud, detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu kaotada teravilja imporditolli ning suurendada alates 2008. aastast piimakvoote 2% võrra.

Teisipäeval tutvustas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi osakonnajuht Josefine Loriz-Hoffmann komisjoni ettepanekuid, kuidas liidu põllumajanduspoliitikat ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada ning kaotada tootjatele kehtestatud piirangud.

"Euroopa Komisjon alustas kuus kuud tagasi ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformide mõju hindamist. Nüüd tehakse ettepanekud, mida ja kuidas veel muuta," rääkis Loriz-Hoffmann. "Praegu on olukord põllumajanduses muutunud. Oleme harjunud, et põllumajandustooted pidevalt odavnevad, nüüd aga on olukord vastupidine."

Peamine muudatus, mille 2003. aasta reform kaasa tõi, oli toetuste suunamine tootega seotud süsteemist tootjapõhiseks.

"Praeguse süsteemiga ei maksa me tootjatele kindla tulemuse pealt, vaid anname põllumeestele baassissetuleku ehk kindlustunde. Nüüd saavad tootjad ise turusignaalide põhjal otsustada, mida toota," selgitas Loriz-Hoffmann.

Positiivse arenguna tõi põllumajandusekspert välja, et enam ei suunata nii palju raha eksporditoetusteks.

"Varem maksime aastas ekspordi tarvis 10 miljardit eurot, nüüd on see summa kahanenud 1 miljardile. Lisaks tuleb arvestada, et vahepeal on liit laienenud," rääkis Loriz-Hoffmann. Ometi ei ole Euroopa põllumeeste eksport sellest vähenenud.

Toetused on Euroopa Liidus mitmes sektoris plaanis täielikult tootmisest lahti siduda aastaks 2010. Alles jääb vaid ammlehmade, lammaste ja kitsede toetus, mis peaks säilitama põllumajandustootmise mägipiirkondades.

Arvestades biokütuste laialdasemat levikut ja suurenenud toidukaupade nõudlust maailmaturul, kaotatakse energiakultuuride toetused.

Ühe olulise muudatusena langetatakse aastatel 2009-2014 piimakvoote 1% võrra aastas. 2015. aastal lastakse kogu turg vabaks.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi nõunik Jüri Rute usub, et olukord piimakarja pidajatele oluliselt ei muutu.

"Tootmine võiks umbes 5% kasvada ja hinnad 5% langeda. Vabast turust võidab tarbija. Ja üldiselt ei ole see Eestis probleem, sest me ei ole praegu veel endale määratud kvooti täitnud," rääkis Rute.

Rute rahustas veelgi siinseid põllumehi, öeldes, et eriti praeguses olukorras, kus kuue peaga krokodill valitsusleppes muudatusi teeb, on ühise põllumajanduspoliitika muudatuste plussid hästi näha.

"Põllumehed näevad, et nende toetus jätkub. Nad saavad pikaajalise äriplaani paika panna. Just see ongi ühise põllumajanduspoliitika eelis," sõnas ta.

Euroopa Komisjoni teisipäevane ettepanek tuleb juuni lõpus arutusele Euroopa Ülemkogul Sloveenias. Liidu järgmine eesistujamaa Prantsusmaa on selle vastuvõtmisest väga huvitatud, lootes, et lõplikud allkirjad saab dokument veel enne aasta lõppu.