Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kempsuäri õitseb ainult ?suvekuudel
Ilmekalt näitavad kasumisula kümme aastat tegutsenud OÜ Coltelli majandusnäitajad - kui 2003. aastal teenis Coltelli 3,5 miljoni kroonise käibe juures 1,1 miljonit krooni kasumit, siis 2006. aastal sai firma 9,8 miljoni kroonise käibe juures kasumit vaid 0,3 miljonit krooni.
OÜ Toi Toi Sanitaarsüsteemid juhataja Tanel Villand ütleb, et kui nad 2006. aasta kevadel 150 välikempsuga turule tulid, andis see miljonikroonise käibe ehk sama palju kui praegu 250 püsirendis olevat kempsu. Samas tõdeb Villand, et kuna ehitussektor vaibub, väheneb ka mobiilsete WCde püsirenditurg.
"Väga oluline on teenindada suviseid vabaõhuüritusi," rõhutab Villand. "Kolme suvekuuga võid koguda rasva, mis aitab talve üle elada."
Tartu firma OÜ Kemmerling juhataja Külli Ilvese kinnitusel seisavad talvel kemmergud laoplatsil kasutult.
"Et ellu jääda, tuleb aasta läbi lisateenuseid pakkuda - rentida ehitussoojakuid ja piirdeaedu ning teha fekaalivedu," räägib Ilves.
Nii näiteks paigaldas Kemmerling mullusel pronksiööl piirdeaiad nii Stenbocki maja kui ka Kadrioru lossi ümber ning varustas politseinikke välikemmergutega.
Kui Kemmerlingile 0,8 miljonit krooni lisakäivet andnud pronksiööst pääses firma kahjuta, st välikemmergud jäid terveks, siis aasta lõikes tuleb viis-kuus vetsu kurikaelte tegevuse tõttu suisa maha kanda.
Samuti vandaalitsetakse kemmergute kallal - neile soditakse grafitit, neid lõhutakse või lükatakse lihtsalt ümber. Mobiilkäimla soetushind on ligi 20 000 krooni.
Kemmerlingi neli hooldemeest Tartus ja neli Tallinnas teevad assenisatsiooniautodega WCdele puhastusringe vastavalt kokkuleppele püsirentnikega.
Näiteks eelmise neljapäeva hommik. Kemmerlingi autojuht-operaator Sergei Zvonkov alustab oma teenindusringi Tartu lähedal Lemmatsi külas ühel ehitusobjektil asuva välikemmergu tühjendamisest. On ka viimane aeg, sest pott on pea pilgeni täis ja vetsupaber otsas.
Zvonkov paneb kindad kätte, kerib sibiveoks kohandatud Ford Transitilt otsustavalt vooliku lahti ja paari minutiga on pott tühjaks imetud. Siis laseb auku sortsu keemiat ja paha haiski kaob. Seejärel peseb Zvonkov kemmergu nii seest kui väljast surveveega puhtaks.
Veerandtunnine sahmimine lõpeb kahe rulli paberi uksest sisse poetamisega.
"Alati panen kaks uut rulli, isegi kui eelmisest midagi alles on," räägib Zvonkov. "Mulle ei meeldi, kui ajalehte kasutatakse, sest see ei lagune ja välja pesta on raskem."
Antud objekti hooldab Zvonkov korra kahe nädala tagant.
"Mida suurem objekt, seda tihedamini peab seda hooldama," seletab Zvonkov.
"Mõnes kohas käin ka kaks korda nädalas." Zvonkovi sõnul teenindab ta pikemaid piirkondi kogu Lõuna-Eestis.
"Mõnel päeval sõidan läbi ka üle 400 kilomeetri," lisab Zvonkov.
Tartu firma OÜ Kemmerling on kaks aastat järjest jätnud Tallinnas välikemmergute avalikul hankel tühjade pihkudega pealinna endise soosiku OÜ Coltelli. Ja seda hoolimata sellest, et selle firma juhil Heikki Anipail on head suhted Tallinna kommunaalametiga.
Kui mullu võitis Kemmerling hanke tänu sellele, et Coltelli oli ühe hankedokumendi valesti vormistanud, siis tänavu tänu soodsamale hinnale ning sellele, et tegi ühispakkumise prügimajandusega tegeleva ning vajalikku ISO-sertifikaati omava OÜga Utileek.
Mullu hooldas Kemmerling pealinnas kolme suvekuu jooksul 50 välikempsu 780 000 krooni eest, tänavuse ühispakkumise võidu hind on 650 000 krooni.
Vastavalt kokkuleppele peab konkursi võitja tühjendama tänavu olenevalt piirkonnast 47 välikempsu kaks-kolm korda ööpäevas.
Egon Vaiksaar, välikempsude turult taandunud OÜ Evergreen üks kahest omanikust
Lahkuda tuleb siis, kui oled tipus, ja meie just siis oma firma OÜ-le Kemmerling maha müüsimegi. Olen otsusega väga rahul, müüsime kasumiga. Lahkusime turult enne, kui turul läks lahti tõeline hinnasõda.
Samuti on turg kahanenud objektiivsetel põhjustel. Näiteks see, et meil pole enam õiget talve ja ära on jäänud suusamaratonid ning jäärajasõidud, tähendab kempsuäris osalejatele talvel lisamiinust.
Toomas Repp, välikemmerguid Lõuna-Eestis rentiv FIE
Minul kui väikeettevõtjal pole hinnasõja hoogustudes karta midagi. Mul on kokku alla saja välivetsu ja samas pole mul sentigi laenu kaela peal. Kui minu välikempse ei rendita, siis need ei kulu ju ka. Tegelikult on mul Lõuna-Eestis piisavalt kliente, sest ma rõhun eelkõige oma kempsude puhtusele.