Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind jookseb amokki
Kiiret leevendust ei paista. Pikema aja peale sõlmitud lepingutes on nafta hind veelgi kõrgem - 2016. aasta detsembrilepingud läksid eile kaubaks 142 dollariga barrelist.
Rallit ei küta enam niivõrd tarnekatkestused, vaid tugev nõudluse kasv, millega Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul on pakkumisel raske sammu pidada.
Hagu annab ka dollari nõrkus, mis muudab tooraine hinnad teises vääringus ostjaile suhteliselt soodsamaks. Samuti Wall Streeti investorid, kes ekslikult panustasid dollari odavnemisele ja nüüd naftat kokku ostavad. Otseselt selle nädala hinnaspurdi vallandas USA kütusevarude ootamatu vähenemine.
Juulikuu lepingutes tõusis nafta hind eile New Yorgis 135,04 dollarile ning Londonis Brenti toornaftasegu hind 134,51 dollarile barrelist.
Pikema aja peale sõlmitud lepingutes oli hind veelgi kõrgem, kuna turud paistavad järjest enam nõusse jäävat investeerimispanga Goldman Sachs analüütiku Arjun Murti prognoosiga, et kahe aastaga võib naftabarreli hind kerkida 200 dollarile.
Pangad on hakanud prognoose ümber vaatama. Nõudmine ja pakkumine on tasakaalust väljas. Naftatarbimise vähenemine Euroopas ja USAs ei korva nõudluse kiiret kasvu Hiinas, Indias ja Lähis-Idas.
"Alusnäitajad on muutunud, pakkumine väheneb," ütles ajalehele Børsen Nordea analüütik Thina Saltved, kes ei välista suveks naftabarreli hinda 150 dollaril.
Venemaa toodang kahaneb ning naftarahas suplev OPEC, mis pumpab 40% maailma naftast, ei ilmuta mingit soovi ega tahtmist vähemalt septembrini tootmise lisamist arutada. "Meil ei ole imelahendust," ütles Katari naftaminister Abdullah bin Hamad al-Attiyah agentuurile Bloomberg. "Nafta hind on kontrolli alt väljas." Naftapuudust OPECi väitel turul ei ole.
Hinnatõusule võib lisahoogu anda IEA uuring, mis püüab välja selgitada maailma 400 suurima naftavälja tegeliku tootmispotentsiaali. Tahame esitada "realistlikuma prognoosi", ütles eile IEA juht Nobuo Tanaka.
Aastaks 2030 prognoosib IEA nõudluse kasvu 87 miljonilt barrelilt 116 miljonile barrelile päevas. Et praegu kasutusel olevad väljad ammenduvad ja investeeringud on vähenenud, võib juba 100 miljoni barreli piir vaevaliselt kätte tulla, kirjutas eile Wall Street Journal.