Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mugavustsoonist väljumine kui innovatsiooni alus
Tegemist on taassünni protsessiga, mis tähendab, et me loobume vanadest harjumustest ja oleme valmis astuma uude ja ebakindlasse maailma. Tulemuseks on uue eluviisi avastamine, milles kõik vana ja tuntud ei lähe kaduma, kuid avastatakse uus potentsiaal. Transformatsioon nõuab kõigepealt taju, seejärel mõtlemise ja lõpetuseks tegevuse muutmist. Nende mõtete autor on Bertrand Jouslin de Noray, Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni peasekretär aastatel 1998-2007.
Uuendusteema on väga aktuaalne. Keerukam aeg nõuab seniste tegevuste ja toimetamiste ülevaatamist. Organisatsioonid, kes on seda valmis tegema, saavad veelgi tugevamaks. Seda protsessi toetavad hästi Eesti juhtimiskvaliteedi mudeli põhimõtted, kus eri juhtimisvaldkondi ühendab õppimine ja innovatsioon.
Suurepärased organisatsioonid õpivad pidevalt nii enda kui ka teiste tegevustest ja tulemustest. Nad teevad ulatuslikke võrdlusanalüüse nii sisemiselt kui ka väliselt. Nad koguvad ja jagavad oma töötajate teadmisi, et suurendada õppimist kogu organisatsioonis. Ollakse avatud kõikide huvipoolte ideede aktsepteerimisele ja kasutamisele. Inimesi julgustatakse vaatama praegusest ajast ja praegustest võimalustest kaugemale.
Keerukatel aegadel säilitavad organisatsioonide liidrid eesmärgi püsivuse ja järjekindluse.
Innovatsioon tähendab meie jaoks eelkõige inimeste arengut ja sellesse pidevat panustamist.
Meie 63 meeskonnaliikmest on ettevõttes 25 aastat või rohkem töötanud kakskümmend inimest, kuid kogemus pole see, mis alati ja ainult kasuks tuleb. Tähtis on arenemissoov ning rutiini vältimine, mistõttu käivitasime viis aastat tagasi pädevusprogrammi, mille eesmärk on arengu ergutamine. Hindame töötajate üldist pädevust (haridus, täiendusõpe, keeled, juhendamine, arvutioskus jms), teiseks on ametioskuste erialaeksam ning kolmandaks klassikaline arenguvestlus. Hindamise tulemusel tõuseb (või mitte) iga-aastasel palgapööripäeval töötaja palk. Pädevusprogrammi rakendamine aitab ära hoida mugavustsooni langemise. Kõige raskem oligi esimene aasta, kus võis täheldada inimeste mõningast vastuseisu, kuid nüüdseks on motiveeritud areng loomulik iga töötaja jaoks. Kuna metrolooge koolis välja ei õpetata, siis kõik uued tulijad omandavad vajalikud teadmised firma sees, juhendajateks ja mentoriteks on vanemad kolleegid.
Et muuta nn eesliinil töötavaid inimesi innovaatoriteks, oleme ühe väärtuse eraldi tähelepanu keskpunkti asetanud: selleks on loovus. See tähendab, et meil on julgust ja energiat otsida uusi võimalusi ning saavutada paremaid tulemusi. Oleme sõnastanud ka sellega seoses uute lahenduste leidmisele suunatud käitumised, mida me oma organisatsiooni liikmetelt eeldame. Et tegemist poleks tühja sõnakõlksuga, on väärtuste järgimine ja nende põhjal käitumine muudetud üheks tasustamissüsteemi osaks. Seega sõltub iga töötaja tasu peale ettevõtte ning isiklike eesmärkide täitmise ka sellest, mil määral järgitakse ettevõtte väärtusi ning kui loovad uute lahenduste ja võimaluste leidmisel oma igapäevatöös ollakse. Kuna meie tegevusharu on konservatiivne ja reguleeritud, ongi meie suurimaks innovatsioonialaseks väljakutseks, kuidas parandada protsesse ette antud raamistikus, ilma et lõpptulemus ei kannataks. Iga uuenduse sisseviimisel tuleb arvestada, et täpselt samasugusest kogemusest pole võimalik õppida.
Autor: Asko Talu