Neli aastat ärimentorlust Eestis: kõik osalejad endiselt tegevad

Mentorlus on koostöö kogenud ettevõtja ja äsja tegevust alustanud ettevõtja vahel, kus esimene jagab kogemusi aitamaks teisel iseseisvalt äritegevusega hakkama saada.

Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) mentorprogrammi eesmärk on pakkuda tuge hiljuti alustanud ettevõtetele, et kaasa aidata nende edasisele arengule. Mentori töö on vabatahtlik ega ole tasustatud, kuid sellest hoolimata on mentorid motiveeritud oma teadmisi jagama. Programm on kasulik, kuna pakub ka kogemustega inimesele palju ainest õppimiseks, seetõttu osalevad paljud mentorid selles juba mitmendat aastat. 2006. aastal osales teist või isegi kolmandat aastat 22 mentorit, eelmisel aastal aga juba 33.

Programmis osalevad ettevõtted on hõivatud mitmete tegevusaladega, domineerivad teenust pakkuvad ettevõtted, kuid esindatud on ka tootmisettevõtteid (peamiselt puidu- ja metallitööstus). Teenusepakkujad on hõivatud näiteks lastehoiu, haljastamise, meelelahutustegevuste, turismi, tervishoiu, IT-lahenduste pakkumisega jms.

Tänu mentorlusele saab mentii tuge ajal, mil napib veel nii ärikogemusi kui ka teadmist ning vajatakse abi, et saavutada tugev ja jätkusuutlik ettevõtte kasv.

Mentor omakorda saab hea võimaluse vabaneda igapäevatöö rutiinist, lävida uute ja huvitavate inimestega ning rakendada oma kogemust senisest erineval moel. Ja peamine - laieneb kõigi osalejate koostöövõrgustik, tekivad uued kogemused ja tutvused.

EASi mentorprogrammi võib jagada mõtteliselt kaheks osaks: individuaalne töö koos mentoriga ja ühised koolitused.

Peale selle, et EAS leiab alustavale ettevõtjale sobiliku mentori, tellime ja korraldame ettevõtjatele koolitusi. 2007. aastal toimus kokku 18 koolitusüritust. Koolituste käigus täiendavad osalejad teoreetilisi teadmisi, õppepäevadel ja -reisidel laieneb silmaring ning paranevad praktilised oskused.

Programm töötab paarimentorluse põhimõttel: moodustatakse koostööpaarid, kus iga mentii saab endale personaalse mentori ehk tugiisiku. Paarimentorluse eeliseks on usaldusliku partnerlussuhte tekkimine, kus muidu ka tagasihoidlikumad inimesed saavad vabas õhkkonnas nõu pidada, kartmata kriitikat või halvustamist.

Mentori roll on innustada ja suunata mentiid mõtlema nii, et viimane leiaks ise oma probleemidele ja kitsaskohtadele lahendused. Ehk teisisõnu mentor õpetab mentiid õppima ning iseseisvalt töötama.

Mentori soovituste osas tuleb meeles pidada, et need on vaid nõuanded, otsused langetab ja nende eest võtab vastutuse siiski ikkagi vaid mentii ise.

Ettevõtjate hinnangul on kõige olulisemad koolitusteemad turundus ja juhtimine ning neile kahele valdkonnale on oluline rõhk programmis ka pandud.

Peale nimetatu on korraldatud palju teisi koolitusi, nagu loovuskoolitus, maksundus- ja äriõigusekoolitused, ekskursioonid ja õppereisid ettevõtetesse, infopäevad majanduse hetkeseisust jne.

Praktika on näidanud, et iga mentorpaari koostöö ei kujune alati edukaks. Seniste mentoraastate tegevusi analüüsides on selgunud, et peamiseks koostööpaari lagunemise põhjuseks on osalejate tihedatest töögraafikutest tingitud ajapuudus.

Kuna mentorsuhte aktiivsem pool peab olema mentii, siis mentorpaaride vähene kontaktivõtt on tavaliselt tingitud pigem mentiide ajapuudusest. Mentiide ajaressurss on tihti piiratud, kuna tegu on peamiselt väikeettevõtetega, kus töötab keskmiselt üks kuni kümme töötajat, mistõttu on ettevõtte juhil keerukas igapäevatööst eemal olla ning asendajat leida. Ajapuuduse tõttu kannatab koostöösuhe mentoriga ning väheneb osalemine koolitustel.

Teiseks põhjuseks, miks koostööst asja ei pruugi saada, seisneb selles, et paari vahel ei teki keemiat. Et sellist riski vähendada on mentorprogrammi kahel viimasel aastal võimaldatud osalejatel enne omavahel tutvuda ning seejärel on osalejad ise koostööpaarid moodustanud. Praktikale tuginedes võib väita, et sellised koostööpaarid on edukamad kui koordinaatori poolt koostööle suunatud inimesed.

Valdavalt on kõikide programmis osalenud ettevõtete käive kasvanud. Võrreldes 2005. aastaga on 2006. aasta käive suurenenud 93 protsendil osalenud firmadest. Ettevõtete kasum on samuti kahe viimase aasta jooksul stabiilselt suurenenud. Keskmine 2006. aasta kasum oli ligikaudu 125 000 krooni. 70% osalenud firmadest on kasum jõudsasti kasvanud. Senistele andmetele tuginedes ei ole ükski firma nelja aasta jooksul oma tegevust lõpetanud. Peaaegu kõik meie osalejad leidsid programmist enda jaoks midagi kasulikku ning pidasid programmis osalemist õnnestunuks.

Autor: Katrin Eha