Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nii enam edasi minna ei saa: revolutsioon juhtimises peagi käes
Küsimustele vastab Gary Hameli konverentsil osalenud KPMG Balticsi strateegiateenuste juht Jüri Sakkeus.
Milline oli Gary Hameli sõnum Helsingis toimunud seminaril?
Sõnum oli provokatiivne, ta väitis, et kvalitatiivselt pole juhtimine viimase saja jooksul edasi läinud. Meie põhitõed pärinevad ajast, kui inimesed põllult tehastesse tööle siirdusid: kuidas midagi teha, kes kellele allub jms. Maailm on selle aja jooksul tohutult muutunud, samas juhtimispüramiid on jäänud samaks. Oleme õppinud tegema asju kiiremini ja kasumlikumalt, kuid kvalitatiivset arengut pole toimunud.
Maatriksstruktuur on püüd midagi paremaks muuta, kuid sellest ainuüksi on vähe. Hameli sõnul on järgmisel kümnendil oodata fundamentaalset revolutsiooni.
Millised tegurid veavad muudatusi?
Internet ja tehnoloogia, globaliseerumine - need on tegurid, mis pakuvad uusi võimalusi. Maailm on avatud ning kõigil on infole ligipääs olemas, seega on ka firmadel üha raskem andekaid töötajaid enda juures hoida. Klassikalistel ettevõtetel on inimestelt üha raskem initsiatiivi, loovust ning kirge kätte saada.
Organisatoorsed võimalused on ammendunud, maailm on tervik. Inimene tuleb ja läheb, millal tahab.
Hameli lemmikteema on innovatsiooni juhtimine ettevõttes. Mida täpselt ta selle all silmas peab?
See tähendab inimese asetamist n-ö keskpunkti. Innovatsioonijuhtimine tähendab klassikalistest dogmadest lahtiütlemist. Dogmad on kui pühad lehmad. Praegu ei juhi firmasid mitte juhtkond ja inimesed, vaid aastate jooksul moodustunud DNA: mingisugused sissejuurdunud põhimõtted ning tõekspidamised. See DNA ongi kurja juur, mis teeb muutuste elluviimise keeruliseks.
Hamel kritiseeris ka USAs valitsevate juhtimispõhimõtete üle, kus tippjuhid teenivad küll megasummasid, kuid fookus on suunatud lühiajalisele edule ning börsiväärtuse kasvule, mis ei toeta võimet muutuda ja innovatsiooni.
Kui klassikaline süsteem ettevõttes on praegu veel hierarhiline, siis tulevikku näeb Hamel väikestel isejuhtivatel üksustel. Google näiteks juba rakendab seda. Suurettevõttes on palju iseorganiseeruvaid üksusi, kus juhtimine on n-ö alluvate käes, oluline on läbipaistvus ja avatus- väikestel rakukestel on igal ajal ja tasandil võimalik teada, mida teised meeskonnad teevad. Valitseb vabatahtlikkuse õhkkond, kus eesmärgiks on lõbu, mitte kasumi teenimine.
Kuidas luua iseorganiseeruvat süsteemi? Mida teha, et eesliinil töötavad inimesed muutuksid innovaatoriteks?
Hameli arvates on vaja liikuda vabatahtlikkusel põhineva avatud organisatsiooni suunas, näha kõikjal potentsiaalseid partnereid, luua platvormid kolmandate poolte kaasamiseks. Näiteks IBM tegi oma strateegiaprotsessi avatuks, kaasates sinna kliente, tarnijaid ja koostööpartnereid.