Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osale Juhtimise tegemisel!
Juhtimise lugejad pakuvad probleemile oma lahendusi, millest paremad avaldatakse ajakirja järgmises numbris.
Ülesande püstitanud juht valib parima lahenduse, mille saatja saab auhinnaks ühe Äripäeva kirjastatud raamatu omal valikul.
Äripäeva kirjastatud raamatu saavad ka kõik, kelle seatud ülesanne Juhtimise kuukirjas ilmub.
Julget pealehakkamist!
Ülesande nr 46 vastus
Eelmises ülesandes küsis Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast, kuidas oleks tulnud käituda kahe eri kultuuritaustaga üksuse ühendamisel, et saavutada edaspidiseks hea sisekliima ning et töötajad oleksid tulemusele orienteeritud.
Üksuste liitmine (ülesandes tütarettevõtte Z kaasus) ja selle edukas juhtimine on keerulisemaid asju üldse.
Juhtidel tasub teada, et kui toimub ümberstruktureerimine ning selle käigus jääb inimressurssi üle, on juhil aeg peeglisse vaadata, sest töötajad ei ole süüdi, pigem on kivi juhtide kapsaaias. Küsimus on puhtalt strateegiline ning miskit on jäänud tegemata.
Kui firma inimese tööle võtab, võtab ta ka vastutuse. Ja asju ümber korraldades peaks ka vastutustunnet jaguma.
Ülesandes toodud kaasuse puhul, kui juba olukord on käes ja midagi muuta pole võimalik, tuleb piltlikult öeldes hammas ravimise asemel välja tõmmata ja kiirelt edasi minna, soovitavalt uute inimestega. Kui eri ettevõtete üksused liidetakse, ei saagi ju ühtset meeskonda kujuneda.
Kujutage ette olukorda, kui kaks jalgpallimeeskonda liidetakse: oleks ju naiivne loota, et meeskond kohe hästi mängima hakkab ja häid tulemusi näitab.
Osa häid tegijaid leiab endale uue meeskonna, kus mängida, mõned üritavad, kuid lahkuvad hiljem, ning kolmas osa jääb, nad kas usuvad uude valitud suunda või tahavad uskuda. Neid võib nimetada alahoidlikeks inimesteks, kes tegelikult on kõige suuremad muudatuste kartjad, nad on harjunud olema mugavas keskkonnas ja pigem on nõus ükskõik mille muuga kui töökoha vahetusega.
Seega, kui üksuste liitmisel peaks inimesi üle jääma ja neile rakendust leida pole võimalik, tuleks leida nendega sobiv kokkulepe ja seda võimalikult kiiresti, sest mida kauem n-ö lahkujad firmas ringi luusivad, seda enam nad ikka ja jälle teistele meelde tuletavad, mis sündmused hiljaaegu toimusid.
Üheks lahenduseks ka oleks leida väljast nö neutraalne juht, kuid see ei pruugi probleemi lahendada.