Oskustööjõu puudus udib palka üles

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2008. aasta esimeses kvartalis 12 337 kroonini, mis on 19,5 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, oli 7,6 protsenti.

Palgakasvu aeglustumine vastas rahandusministeeriumi ootustele, kuid see on toimunud prognoositust tagasihoidlikumas tempos. Palgakorrektsiooni edasilükkumine võib mõjutada negatiivselt majandust tervikuna.

Palgakasvu hoiab endiselt kiirena jätkuv kvalifitseeritud tööjõu puudus ning töötajate kõrged palganõudmised, mis omakorda teeb spetsialistide leidmise keeruliseks. Spetsialistide vähesus peegeldub ka brutotunnipalga kiires kasvus, mis esimeses kvartalis kasvas mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk, ulatudes 20,5 protsendini. Kindlasti on ka inimeste palgaootused inflatsiooni tingimustes kõrgemad.

Palgakasvu juhtis 34,4 protsendiga tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande kiire palgakasv oli peamiselt põhjustatud administratiivsetest palgatõusudest.

Selle aasta esimeses kvartalis langes tööviljakuse kasv -1,1 protsendini. Põhjuseks oli 0,4 protsendini aeglustunud majanduskasv ja samaaegselt hõive kasvu kiirenemine 1,5 protsendini. Selle tulemusena on reaalpalgad kasvanud oluliselt kiiremini kui tööviljakus, mis aga võib pikemas perspektiivis vähendada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tööjõukulude kasvu seisukohalt näitas end positiivsest küljest töötlev tööstus, kus palgakasv oli pikemaajalise negatiivse hõive juures keskmisest madalam, mistõttu on töötleva tööstuse olukord mõnevõrra parem kui majanduses keskmiselt. Seega kärbitakse töötlevas tööstuses kulusid kasumlikkuse säilitamiseks.

Majandusministeerium ootab jätkuvalt palgakasvu aeglustumist.

Autor: ÄP