Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tartumaal liigub tootmine tööstusparkidesse
Uute hoonete rajamiseks otsitakse tavaliselt olemasoleva ja hästitoimiva infrastruktuuri ning planeeringuga kohti, tööstuspargid sobivad selleks suurepäraselt. Tööstusparki koonduvad ühtsete huvidega ettevõtted, kelle vahel tekib sünergia ja kes lähestikku paiknemisest teatud kasu saavad.
Tartumaa tootmis- ja laopinna huvilised võib laias laastus jagada kahte. Esmalt Lõuna-Eestis tegutsevad ettevõtted, mis laienevad ja vajavad kaasaegse funktsionaalsusega ja suuremaid pindasid. Teiseks välismaised või mujal Eestis tegutsevad ettevõtted, kes näevad edukaks äritegevuseks perspektiivi just Tartumaal.
Lao- ja tootmispindade ehitus on aktiivseim Tartu ja Ülenurme vallas. Suurematest ja hästi toimivatest tööstusparkidest võib esile tuua Ülenurme ja Vahi tööstuspargid, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on juba rajatud või lõpetamisel. Ülenurme Tööstusparki on koondunud enamjaolt logistikakeskused, näiteks Common mööbel, Photopoint, Diivaniparadiis.
Vahi Tööstuspark on suunatud pigem tootjatele, kes tegelevad saematerjali- ja puidutoodete tööstusega, ehitusmaterjali ja masinatööstusega, samuti metalli- ja elektroonikatööstusega. Asukohast lähtuvalt sobib Vahi Tööstuspark ka laomajanduse arendamiseks. Vahi Tööstuspargis on algust tehtud keskkonnasäästliku majandamisega, ühes sealses hoones kasutatakse näiteks tualettruumis sadevett. Kasutusele tulevad ka päikesepatareid.
Vahi Tööstuspargis loodetakse saada luba ka tuulegeneraatori paigaldamiseks. Tööstuspargis on end sisse seadnud OÜ Tööstusplast, AS Tartu Maja Betoontooted, Rudus Eesti AS jt. Vahi tööstuspargis on praegu 70 krundist omaniku leidnud 30.
Praeguse nõudluse juures võib arvata, et lähima paari aasta jooksul leiab endale Vahi Tööstuspargis pinnad veel paarkümmend ettevõtet.
Ülejäänud viiel tööstus- või tehnopargil (Reola, Lemmatsi, Räni, Ropka ja Ravila) on realiseeritud üksikud krundid. Reola Tehnopargis valmivad arendaja sõnul selle aasta suvel kõik vajaminevad kommunikatsioonid, mis kindlasti tõstab huvi selle tehnopargi vastu. Reola Tehnopark on justkui laiendus Ülenurme Tööstuspargile, kuna asub selle naabruses. Suuremad ja pikemalt tegutsenud ettevõtted eelistavad lao- ja tootmispinnad osta, väiksemad aga rentida. Üürihinnad pole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud, jäädes vanematel pindadel 30-40 ja uutel 70-90 kr/m2. Tööstusettevõtted otsivad üldiselt võimalikult odavat ja kvaliteetsete kommunikatsioonidega krunte, mistõttu Tartu linna piiresse jäävat maad selle kõrge hinna tõttu pigem ei osteta.
Autor: Margo Uusen