Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansipi järel tulgu või veeuputus
Äripäeva meelest iseloomustab Andrus Ansipi valitsuse käitumist hästi ütlus: ära tee minu tegude, vaid minu sõnade järgi.
Viimastel kuudel on valitsejad pidevalt manitsenud tarbijaid pillerkaaritamise pärast, kutsunud kokkuhoidlikkusele, säästma eesseisvate raskemate aegade tarbeks, ning ettevõtteid hurjutanud tootlikkust ületava palgakasvu pärast. Samal ajal on valitsusasutuste personalikulud nelja esimese kuuga suurenenud 27 protsenti, võrreldes mullu sama ajavahemikuga.
Reedel statistikaameti avaldatud I kvartali keskmisi palganumbreid kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium niimoodi: "Majanduskasvu aeglustumise ning ettevõtete kasumite vähenemise tingimustes pole võimalik pikalt palka tööviljakusest kiiremini kasvatada, sestap ootab ministeerium jätkuvalt palgakasvu aeglustumist, millele viitavad ka praegused indikaatorid."
Ilmselt on ootused seotud vaid erasektoriga, avalik sektor on omaette ooper - pole vaja mõelda ei tööviljakusele, ei kasumeile ning palka võib tõsta siis, kui isu tekib ja vaatamata sellele, kas majanduses on head või halvad ajad.
Sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar kinnitas eilses Äripäevas, et palgatõusu seiskamise kava kehtib, ministeerium hoiab avaliku sektori palgateemal jätkuva tõsidusega silma peal. Padari sõnul teeb ministeerium sellest järeldused - aga alles algavatel 2009. aasta eelarveläbirääkimistel.
Riigi kulude kärpimise, palkade külmutamise vajadus kerkis valitsuse ette juba mõni aeg tagasi, kui meedia, analüütikud ning lõpuks käibemaksu nigel laekumine suutsid ka peaminister Andrus Ansipit veenda selles, et Eesti majanduse tervis on ikka tõsiselt korrast ära. Kaks kuud on on tervelt kuuendik aastaeelarvest ja sel ajal saanuks teha juba arvestatavaid kärpeid.
Rahandusminister aga hoopis vassis samal ajal selle kohta, millal ja kuidas ministeeriumid saavad oma kulusid külmutada. Ja tema ministeeriumi arvates on see vaid "tehniline" küsimus. Siiski, ka säästueelarve on valmis.
Tõsi, just Ansip oli see, kes pani ette kohe külmutada kulutused, eelistades seda negatiivse lisaeelarve koostamisele. Ansipi nõu kõlab tagantjärele päris targalt, igatahes oleks asi selge olnud ja laristamisel lõpp. Negatiivne lisaeelarve tulnuks aga nii ehk teisiti teha.
Tõik on aga see, et kulud külmutati alles eelmisel nädalal. Valitsusasutustel on viimase hetkeni olnud vabad käed lisaeelarve tegemise kõrval kindlustada ka oma tagala kehvadeks aegadeks. Pärast seda tulgu või veeuputus - võib külmutada, võib kärpida kulusid. Neil on oma käes ja palgad tõstetud.
Autor: ÄP