Kuressaare - seitsme spaa linn

Esmapilgul ei märka Kuressaarde sisse sõites linnapildis kümne aasta tagusega võrreldes just erilisi muutusi. Bussijaam ja turuplats samas paigas, tuttav kirik… Südalinnas torkavad vähestest uutest hoonetest silma Ferrumi kaubamaja ja Arensburgi spaahotell. Peamised buumirahad paigutati ranna- ja linnaäärsetesse piirkondadesse, kuhu planeeritud puhkeala arendamine jätkub. Piirkonna arengu mootoriks oli jahisadam, mille lähedusse on kerkinud hotellid-veekeskused.

"Kuressaare sai uue hingamise tänu 5-6 aastat tagasi alanud tegevusele," selgitab kolmandat aastat Kuressaare linnapea ametis olev Urve Tiidus. "Euroopa Liidu rahade toel puhastati laht ning käima läks hoogne spaade ja hotellide ehitus. Kokku on meil praegu seitse spaad: Arensburg, Johani, Meri, Rüütli, Saaremaa Valss, Grand Rose ja GO SPA," loetleb Tiidus.

Käimasolevatest projektidest mahukaim on golfiväljak, mille rajamist linna Mändjala poolsesse otsa prügimäe asemele alustati 2003. aastal. Golfialale tuleb 18 rajaga täismõõtmeline golfiväljak, mille vahetusse lähedusse kadakate vahele kerkivad eksklusiivsed villad. Avamine peaks toimuma juuni lõpus. "Tegemist on täiesti enneolematu kooslusega ka maailma mastaabis. Kus veel võiks omada linnas asuvat villat, mille akendest saab nautida vaadet kadakatele ja golfiväljakule," hindab Urve Tiidus piirkonna eksklusiivsust.

Selle aasta lõpus hakatakse koostama uut detailplaneeringut, mis peaks valmima aastal 2010. Linna vanemarhitekti Tuuli Oru sõnul on kindel, et traditsioonilise aedlinnana Kuressaare kõrgustesse ei kasva. "Muinsuskaitseala on linnas lai ning sellega kaasnevad ettekirjutused materjalide ja stiilide kasutamiseks. Muinsuskaitseala ongi keskne, järgmine kihistus on linnuse ümbrus ja endine pitsiliste hoonetega kuurorttsoon, siis eramutest koosnev aedlinnaosa," räägib Tuuli Org.

"Kuressaare linn on oma piirides ammendumas. Paljudesse piirkondadesse ehitada ei saa, sest tegemist on üleujutusalade ja jõe kaitsealadega," tutvustab linnapea Urve Tiidus linna arengu probleeme. "Aga kõige problemaatilisem on ikkagi tööjõu puudus. On vaja inimesi, kes teevad teadmismahukaid ettevõtteid. Tendents on ikkagi selline, et inimesed lähevad mandrile või siis linnapiirist välja eramajja. Valglinnastumine toimub ka Saaremaal. Meil on küll plaan, et Kuressaare ja linna ümbritsev rõngasvald Kaarma ühinevad, ent see võtab aega," lisab ta.

Investorite rahapaigutus on hooajalisest kuurordist teinud puhkamispaiga, kus mandrirahvas käib aastaringselt. Tiiduse sõnul on

Kuressaares ka mandriinimesi, kes puhkuseaja veetmiseks on linna kinnisvara soetanud. Aga vaja on just neid inimesi, kes end veel tihedamalt saarega seoksid.

"Kriitiline punkt on käes. Tegelikult võib öelda, et saare elanikkonna arvu kasvatamisega on hiljaks jäädud. Logistiliselt on saarel elamine muidugi keeruline ja kallis, aga olulisim faktor, mis regiooni inimesi koos hoiab, on huvitav kultuurielu," selgitab Tiidus.

"Kuressaarlane ei pea Tallinnas teatris käima. Meil on teater, jazz-klubi, hulk huvitavaid ettevõtmisi..." jätkab linnapea. Kuressaares toimuvad Saaremaa Ooperipäevad Eesti Kontserdi peakorraldamisel, linn korraldab Kuressaare Merepäevi.

Küsimusele, mis on Kuressaare eelised teiste suvituslinnade Haapsalu ja Pärnu ees, vastas linnapea Tiidus: "See on saatanlik küsimus! Saarel elamine on alati kallim kui mandril, aga samas väga trendikas, sest saari on maailmas vähe. Pealegi, Kuressaare on kõrgeima temperatuuriga linn Eestis. Ja siin on puhas ning turvaline keskkond."

Kolmekümne aasta pärast peab saarel olema rohkem inimesi: praeguse 35000 asemel 40000.

Areng on spiraalne ja võib öelda, et praegu on langusaeg. Ajalugu on näidanud, et see kant tühjaks ei jää ja suudab end üles töötada ka pärast raskeid aegu. Eesti riigi jaoks on tähtis regioonid elus hoida. Ma usun, et saart ei jäta unarusse ükski poliitika.

Kolmekümne aasta pärast ei liigu me saare ja mandri vahel mitte ainult lennuki või praamiga. Tulevikus ühendab Saaremaad ja mandrit sild. Arvestades aga energeetika ja kütuseturul toimuvad muutusi, hõljume võib-olla mingite kergete sõidukitega ja silda pole vajagi.

Saareelu on kliimaga väga seotud. Meri soojeneb ja see mõjutab meie elu oluliselt. Ühele Eesti kuurortlinnale on see ideaalvariant, kui suvesoojuse aeg pikeneks kuue kuuni. Inimeste elu jaotub ka edaspidi töö- ja puhkeajaks. Trend näitab, et kohustuslik tööaeg väheneb ja nii on inimestel rohkem aega muuks tegevuseks.

Ohtu, et Saaremaa ja Kuressaare elanikkond vananeb ning siia tullakse vaid pensionipõlve veetma, ma küll ei näe. Nii viletsad me siin Eestis ka pole, et tekitame vanade inimeste saare. Pealegi pole vanust vaja karta, eakatel inimestel on ju lapsed ja lapselapsed… Maailma saari vaadates on selge, et nad on seotud jõukama elustiiliga, mis pakub rohkem ruumi, eksklusiivsust ja eraldatust.

Autor: Tea Taruste