7. augustil hakkab börs tõusma

Kuna börsil toimuvad hinnaliikumised kiiresti, on aktiivsete investorite jaoks tehingute võimalikult täpne ajastamine väga olulise tähtsusega. Seda eriti siis, kui investeeritakse otse aktsiatesse ja suurte summade kaupa.

Kindlasti kummitab seetõttu paljude peades mõte, kas Tallinna börsil tasuks juba mõelda aktsiate ostmise peale või võiks enne totaalset aktsiaturu kokkukukkumist hoopis kõik aktsiad maha müüa? Veri pole ju tänavatel ja Eesti majandus pole veel ka sügavas kriisis? Kes ütleb, et ta teab sellele küsimusele täpset vastust, see valetab. Samas aga - kes keelab meil vaadata minevikku ja teha prognoos ajalooliste hinnakõikumiste põhjal. Kui palju ikka saab seekord börsil teistmoodi olla kui minevikus?

Ma võin lohutuseks kõigile pikaajalistele investoritele öelda, et kõik langused pöörduvad ükskord tõusule. Tasub vaid varuda aega. Languse negatiivsetest mõjudest ma seekord ei räägi. Küll aga võib igast aktsiakrahhist leida ka positiivset. Esiteks kainestab mullide ja soovunelmate lõhkumine investoreid. Hinnalangused tuletavad meelde, et investeerimine on seotud riskidega. Pildi selginemine eraldab tugevad firmad nõrkadest, hulljulgete ja vähe analüüsivate investorite kiiresti teenitud vara jagatakse ümber ja aktsiahinnad muutuvad atraktiivseteks.

Tallinna börsi aktsialiikumisi jälgiv OMXT indeks kukkus nädalapäevad tagasi 600 punktist läbi. Tegemist on tasemega, kuhu jõudis indeks esmakordset juba 2005. aasta märtsis, kui Swedbank börsi kroonjuveeli Hansapanka ihales ning kogu turu rõõmust kihisema lõi.

Alates 6. veebruaril 2007 saavutatud tipptasemest (1043 punkti) on Tallinna börsil kestnud langus praeguseks juba ligi kuusteist kuud. Eilne uus madaltase (591 punkti) näitab, et indeks on tipust langenud juba 43%. Kui eemaldada indeksist tormituultele vapralt vastu pidanud Eesti Telekomi aktsia, küündiks väärtpaberite keskmine langusprotsent koguni 50% ligi.

Kuna karuturuks (langustsükliks) defineeritakse aktsiaturu üle 20% langust võrreldes eelnenud tipptasemega, siis võib praegust aktsiaturu seisu pidada juba raskekujuliseks pohmelliks. Aga pärast viie ja poole aasta pikkust tõusutsüklit, kus hinnad kerisid üles ligi kümme korda, vajabki turg pikemaajalist ja sügavamat kainenemist.

Kas selleks korraks langusest aitab?

Mingit imemasinat, mis aktsiaturu tipud ja langused ära ennustaks, pole keegi suutnud siiamaani luua.

Kuna aga aktsiate hinnalangus pole mingi uuema aja sündmus, kiikame minevikku. Võttes aluseks USA aktsiaturu saja-aastase ajaloo, on välja arvestatud, et keskmine langustsükkel on börsidel kestnud ligikaudu poolteist aastat (18 kuud).

Seda kinnitab omalt poolt ka Tallinna börsi kaheteistaastane lühiajalugu, mis on senini näinud nelja langustsüklit. Praegusele eelnenud kolm langust on kestnud vastavalt 16, 6 ja 18 kuud.

Kui oletada, et seekordne langus on nn Harju keskmine (18 kuud), peaks uus tõus algama juba 7. augustil. Nii et kinnitage rihmad. Kahe viimase lause taha paneks smile'i ja hoiataks investoreid, et USA börside viimase sajandi pikim langustsükkel, mis oli vahetult pärast II maailmasõda, kestis 37 kuud.

Pessimistid võiks välja tuua ka Jaapani, mille aktsiaturg langes ajavahemikul detsember 1989 kuni aprill 2003 koguni 80% võrra. Lohutuseks võib öelda, et suur osa mullist lasti Jaapanis välja vähem kui kolme aastaga ning alates 1992. aastast praeguseni on tõusva päikese maa aktsiaturul olnud juba neli 50-140protsendilist tootlust pakkunud tõusutsüklit.

Kuna börsitsüklid on ennetanud majandustsükleid (umbes pool aastat), siis võib prognoosida, et Eesti majanduses hakkab olukord paranema 2009. aasta alguses.