Juhtparteid vaatavad transiidi arendamisel eri suundades

Kui Reformierakond on teatanud, et transiit on Eesti jaoks vähe tähtis majandusharu ja mida vähem riik sellega tegeleb, seda parem on see transiidile enesele, siis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on teisel arvamusel. Nemad näevad transiiti laiema majandusharuna kui pelgalt maanteid ummistava toormeveona. Näitena toovad nad Hollandi, mis elab kaubandusest ja ongi tegelikult eksisteeriv transiidi kaudu. Tallinna Sadama konteinerterminali rajamist peab IRL loogiliseks sammuks olukorras, kus on vajalik transiidisektori ümberorienteerumine. Aasia konteinervedudele realistlike alternatiive ei ole.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond transiidi teema kohta seisukohti ei oma. Nädala jooksul ei suudetud neid toimetusele sõnastada. Üksikliikme tasandil ollakse aga meelestatud agressiivselt (loe riigikogu majanduskomisjoni liikme Jüri Tamme intervjuud).

Selge on see, et riik ei pea transiiti ega teisi majandussektoreid subsideerima. Riigi ülesanne on majanduskeskkonna kujundamine ning avalikest huvides kasutatava infrastruktuuri arendamine, osa sellest on kasutatav ka transiidi ja logistika tarbeks.

Vastuoluline on see, et üks suurimaid investeerijaid Eesti transiidiärisse on viimastel aastatel olnud riik ise, ostes enam kui 2 miljardi krooni eest tagasi Eesti Raudtee aktsiad.

Transiidi üldist osakaalu hinnates unustatakse vahel majandussektorite vahelised seosed. Transiit on ju tegelikult kaubandus ja ei koosne mitte peamiselt toormeliikumisest maanteel või raudteel, vaid hõlmab kõiki kaubanduse aspekte: finantseerimist, ladustamist, kaupade väärtustamist, kauplemist, selleks vajaliku infrastruktuuri rajamist, hooldamist jms. See on eriti ilmne, kui vaadata Hollandit - riiki, mis suuresti elabki kaubandusest.

Tallinna Sadamasse konteinerterminali rajamise juures ei tohi tegemist olla esmajoones poliitilise, vaid majandusliku otsusega. Ilmselt ei ole põhjust eeldada seniste kaubagruppide transiidimahu taastumist, mistõttu transiidisektori ettevõtete ümberorienteerumise vajadus on ilmne. Seda arvestades on loogiline ka Aasiast koostööpartnerite otsimine konteinertransiidi kui kasvava valdkonna arendamiseks. Kindlasti ei saa seda pidada riskivabaks ettevõtmiseks, ent selle a priori välistamine ei ole põhjendatud. Sel juhul on küsimus, mis võiks olla realistlik alternatiiv.