Majanduskriis täiendab kaitseväe logistikute ridasid

Nüüd kipuvad firmade logistikud ise kaitseväkke tagasi. Erafirmade tööjõuvajadus oli mulluse õitsva majandusperioodi ajal nii suur, et aeg-ajalt käidi kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse ülema kapten Taivo Rõki sõnul nende ukse taga palumas, kas tohib töötajatega vestelda… Rõki mäletamist mööda saadeti kõik ülesostjad viisakalt minema, sest nendetagi lahkus eelmisel aastal kaitseväest kokku ligikaudu 20 kalli ja pikaajalise väljaõppe saanud logistikut.

Nüüdseks - esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus kõigest 0,4% - on olukord drastiliselt muutunud. Aasta kolme esimese kuu jooksul lahkus teenistusest üks logistik. Esimese kvartali jooksul tuli aga Rõki üksusesse tagasi üheksa logistikut. Osa neist on varem kaitseväest lahkunud ja ettevõtetesse paremat palka ning töötingimusi otsima läinud endised ohvitserid.

Samas küsivad kaitseväest tööd ka inimesed, kel küll logistikukogemus, kuid armeega pole neil seni vähimatki kokkupuudet olnud. Mõni neist ei ole isegi ajateenistust läbinud. "Ka neid ei saada me kohe tagasi. Mõnega saame kokkuleppele, et ta asub ametnikuna tööle, sest neil ei ole ajateenistuse läbimine kohustuslik. Teisega lepime kokku, et ta käib enne tõepoolest ajateenistuse läbi, sest teatud ametikohtadel ei ole ajateenistusest kõrvale hiilimine võimalik," ütleb kapten Rõkk.

Kapteni väitel ei jää esimeses kvartalis lisandunud logistikud ilmselt viimasteks pääsukesteks, kes sel aastal armeest tööd tulevad küsima. "Praeguseks meiega liitunud inimesed on tulnud väiksematest logistika-, transpordi- või kinnisvaraarendusfirmadest, kes ei ole suutnud end uues majandussituatsioonis ümber orienteerida," sõnab Rõkk.

Tagasisaadetud inimesed, kellest osa on ka endisi kaitseväelasi, on aga enda kvalifikatsioonist nii palju minetanud, et logistikakeskus ei pidanud majanduslikult põhjendatuks neid uuesti välja õpetada.

Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse remondikompanii seersant Rait Roostfeldt on üks üheksast, kes alles hiljuti kaitseväkke tagasi pöördus. "Ma olin kuus aastat kaitseväes ja sellega ära harjunud. Erafirmas töötamise perioodil olin samuti tihedalt kaitseväega seotud. Lõpuks sain aru, et see on minu jaoks õigem ja parem variant. Võin otse öelda, et tagasi tulles kaotasin 2000 krooni palgas. Pigem oli naasmise põhjus kutsumus, soov ja tahe," selgitab Roostfeldt.

Mees on spetsialiseerunud sõjatehnika päästmisele ja pukseerimisele. Ta on Eestis üks vähestest, kes võib juhtida näiteks 72tonnise kandevõimega kaitseväepuksiiri, mis võttis osa ka mai keskel toimunud õppustest Kevadtorm. Nimetud sõiduk võiks lahinguväljalt vabalt ära lohistada ameeriklaste enim kasutatava, üle 61 tonni kaaluva lahingutanki M1 Abrams.

Kapten Taivo Rõki väitel teenivad logistikud kaitseväes keskmiselt 13 000-14 000 krooni kuus. "Juhtkoosseis teenib 15 000-17 000 krooni. Sotsiaalsete garantiide hulka kuulub tasuta arstlik konsultatsioon ja sportimisvõimalus ning eripension," lisab kapten Rõkk.