Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrot ei pruugi olla kõige lõpp
Krediidiinfo tegi eile ülevaate eelmise aasta pankrottidest. Muidu tõsise teema juures on rõõmustav see, et võrreldes 2006. aastaga on pankrottide arv pea poole võrra vähenenud ehk 2007. aastal läks pankroti iga 565. ettevõte.
Samas võib täheldada pankrottide tihenemist 2008. aasta esimese nelja kuu jooksul.
Äripäeva toimetus leiab, et pankrotti läinud ettevõtte juhte ja omanikke ei maksa avalikult häbistada - juhul muidugi, kui pankroti peale minek ei ole nimelt äriidee.
Pankrot pole mingi hea asi, mille eest pead silitada. Elame Euroopa kultuuriruumis, kus pankrotti minekut peetakse pigem ebaõnnestumiseks kui omamoodi vajalikuks ärikogemuseks.
Kartus ebaõnnestumise ja pankroti ees on üks põhjuseid, miks inimeste ettevõtlikkus Euroopas on võrdlemisi tagasihoidlik.
Teistsugune olevat suhtumine Ameerika Ühendriikides - pankrot on kogemus, mis teeb tugevamaks ja tulevikus loodetavasti pädevamaks. Kas ka võlausaldajad sama meelt on, raske öelda.
Võimalik, et Eestis on leidnud aset liiga palju tahtlikke pankrotte, et meie avalik arvamus näeks pankrotis parimagi tahtmise juures midagi positiivset.
Tullakse välja, ütleme, majade ehituse ideega. Kontoriruumid üüritakse, masinapark otse loomulikult renditakse, töömehed, kui üldse, vaadatakse siit-sealt.
Kliendilt nõutakse teatud protsent, ütleme 15, ettemaksu ja selle eest võib-olla tehakse vundamendiga isegi algust. Ja siis järgneb vaikus…
Telefonid ei vasta, kontor vanas kohas ei tööta, firma arvelduskontol on mõni kroon.
Kes käib pikemalt peale, saab teada, et firma on müüdud Sajusaarte investoritele, sitzpresident on mister see ja see, kes vastutab edaspidi nõuete ees. Aga firma saab Eestis luua ju uue, alustada puhtalt lehelt!
Statistiliselt ei tundugi iga 565. firma pankrot aastas palju olevat. Eestis on pankrotte vähem kui näiteks Lätis ja Leedus. Luksemburgis on üle kümne korra rohkem pankrotte (suhtarvuna).
Või läheb meil osa firmasid lihtsalt vaikselt, ilma kohtuhaamrita, hingusele? Pankrot raugeb pankrotivara puudumise tõttu, nii et isegi pankrotihalduril pole midagi loota?
Krediidiinfo annab oma andmebaasis olevatele firmadele reitingu. Seda tasub vaadata, sest see on hea tulevikuennustaja.
Ka maksu- ja tolliametil on oma võlgnike nimekiri. Ent see on kõik post factum. Suurima ohu allikas on alles loodud firma, millel puudub igasugune record.
Autor: ÄP