Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pikk maksuvõlg annab pankrotiohust aimu
"Pankrottide arv võib kasvada 2006. aasta tasemele, kuid midagi katastroofilist tulemas ei ole," märkis eile Krediidiinfo uuringu "Pankrotid Eestis 2008" teinud Ots. Samuti lükkas ta ümber spekulatsioonid, nagu võiks pankrotilainet oodata just ehitus- ja kinnisvarasektoris.
2006. aastal kuulutati välja 352 pankrotti. Otsa sõnul jääb tänavune pankrotistunud ettevõtete arv 2006. aasta tasemele.
Mullu kuulutasid kohtud välja 202 ettevõtte maksejõuetuse. 94 neist lõpetasid pankrotiga ning 108 läks likvideerimisele.
2007. aasta oli pankrotti minevate firmade suhtes leebe. Nimelt vähenes ettevõtete maksejõuetus võrreldes 2006. aastaga 43% võrra. Langus oli tingitud eelkõige soodsast majanduskliimast.
Mullu pankrotistus 0,18% registreeritud ettevõtetest, võrreldes 2006. aastaga on pea poole võrra vähem.
Kuigi täpseid uuringuid on selle aasta kohta veel vara teha, prognoosib Ots pankrottide arvu mõningast suurenemist, kuid mitte üle 0,44%, nagu oli seda aastal 2006.
Ots tõi välja, et Eesti on pankrottide madala taseme poolest Euroopa Liidu esimese viie riigi seas, mis on väga positiivne näitaja.
Ots kirjeldas ka pankrotiteele sattunud ettevõtte tüüpilisi tunnuseid.
"Kui ettevõtte käibe maht jääb alla 10 miljoni krooni, tegemist on osaühinguga ning ettevõttel on olnud maksuvõlg maksu- ja tolliametile üle kolme kuu, on äripartneritel põhjust muretseda, sest see on selge ohumärk," rääkis Ots.
Tema sõnul on tavaline pankrotiettevõte suhteliselt väikese käibe ning suure kahjumiga töötav omakapitalita firma.
Iseloomulikuks on pikaajalised võlgnevused maksu- ja tolliametile. Ligi pooltel 2007. aastal pankrotistunud ettevõtetest esinesid pidevad maksuvõlad juba enam kui aasta enne maksejõuetuse väljakuulutamist.