Nanotehnoloogia uued terviseohud

28. mai 2008, 11:04

Süsinikust valmistatud imepeenikesed
nanotorud ja nanopallid ehk fullereenid on viimasel ajal hakanud huvi pakkuma
teadlastele, kes muretsevad nende tekitatud terviseriskide pärast. Hiljuti
avaldati uurimus, et nanotorukesed mõjuvad sissehingatuna kopsudele sarnaselt
asbestikiududele. Nüüd on aga leitud, et ka fullereenid võivad lihtsasti tungida
inimese keharakkudesse, kuhu neid sugugi vaja ei ole.

Kasutades arvutisimulatsioone leidsid Calgary ülikooli biokeemikud Peter Tieleman ja Luca Monticelli, et kuuekümnest süsiniku aatomist koosnevad fullereenid on võimelised läbima rakumembraani ilma seda vigastamata. Tielemani simulatsioon näitab, et fullereenid võivad rakumembraanis lahustuda, sellest läbi liikuda ning teiselpool uuesti formeeruda, kirjutas Science Daily.

Fullereenid on juba tööstuslikus kasutuses. Neid kasutatakse mitmesugustes materjalides, kuid andmed fullereenide mürgise mõju kohta on siiani olnud äärmiselt puudulikud. On läbi viidud uurimusi, mis näitavad, et fullereenid suudavad läbida aju ülejäänud keha verevarustusest eraldavat hemato-entsefaalset barjääri. Seega on oluline teada saada, kas fullereenid võiksid ajurakke kahjustada ning kui see nii on, siis tuleb senisest märksa rangemalt jälgida, et fullereenid keskkonda reostama ei pääseks.

Sfäärilised süsinikupallid avastati 1985. aastal. Selle saavutuse eest said Sussexi ja Rice’i ülikooli teadlased ka Nobeli füüsikaauhinna. Fullereenideks nimetati nad Ameerika arhitekti Buckminster Fulleri järgi, kes oli loonud nanopallidele sarnase disainiga hooneid.

Fullereene tekib väikses koguses ka looduslikult, näiteks välgulöökide tagajärjel. Tööstuslikult kasutatud fullereenid ja nanotorud on aga tehislikud. Huvi nende vastu on väga suur, sest oma suuruse ja kaalu kohta on tegemist väga tugeva materjaliga, millel on ka muid atraktiivseid omadusi. Näiteks on nanotorud piki toru head soojusjuhid, kuid risti sellega jälle ideaalsed soojusisolaatorid.

„Fullereenid võivad inimese organismi sattuda tolmuna sisse hingates,“ ütles Tieleman. „Kuidas nad rakkudesse sisenevad ja neid kahjustavad, oli siiani teadmata, kuid meie mudel esitab ühe võimaliku mehhanismi selle toimumiseks.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. June 2008, 20:02
Otsi:

Ava täpsem otsing