Kiisler: Tallinna palk toob noored tagasi maale

Kiisler esitas ettekande alguse küsimuse, et kas Eesti riigil pole regionaalpoliitikat? Ta rääkis, et tegelikult kulutab täna Eesti riik suure osa raha, et maakondades oleks tasakaal, et üks ei areneks kiiremini kui teine ning, et aidata mahajääjaid. "Meil pole nii palju elanikke maal kui 20 aastat tagasi. Ka teistel riikidel pole õnnestunud tasakaalu luua, ka Soomes pole küla selline nagu 20 või 50 aastat tagasi. Riik pingutab, et tasakaalu säilitada," rääkis ta.

"Tulumaksuosa, 11,9% deklareeritud tuludest, laekub omavalitsustele. Peame ülal teedevõrku, riik maksab kinni hariduse, ka väikekoolide tühjade kohtade eest makstakse, et klassikomplektid säiliks, toetame kutsekoole," loetles Kiisler riigi panust regionaalarengusse.

Minister rääkis, et EL jagab regionaaltoetuseid ning enamus riiklikud programmid lähevad maale. "Internetti, posti kojukannet, bussiliiklust, rongiliiklust on toetatud, et elu väikestes kohtades hoida," rääkis ta. "Etteheited, et Tallinna eelistatakse on vahest õigustatud, kuid mitte alati. Riik jagab toetusi ja ressursse. Hoolimata maaelu toetamisest koondub elu Tallinnasse," lisas minister.

Kiisler ei osanud öelda, miks ei suudeta protsesse muuta. Ta lisas, et maaelu probleemide märksõnad, mida korratakse on kauplus, postkontor, algkool. "Suheldes Eesti Posti juhatusega, siis kuulen, et kontorist on kliendid ära kadunud mitte vastupidi. Inimesed pole ära läinud maalt, et postkontor pandi kinni, vaid postkontor pandi kinni, et inimesi pole enam," ütles Kiisler.

"Täna ei räägi me enam kohale jäämisest, vaid tagasi minemisest maale. Kuid inimesed on valmis liikuma," märkis ta. "Riik annab ressursi, kuid regionaalpoliitikat tuleb hakata tegema kohapeal ehk regioonides. Riigi ülesanne peaks olema rohkem tasakaalustada regioone läbi ettevõtluse kohapeale toomisega," ütles minister ja lisas, et see tooks maakondadesse uued võimalused – eelarve on suurem, suuremad võimalused prioriteete realiseerida, euroraha kaasata; paremad otsused, sest mastaap loob puhvrid ja võimaluse otsustada ja valikuid langetada.

Kiisler rääkis võimalustest, et peame hakkama kokkuvõttes vastukaalu nimel tööd tegema, ainult riigi investeeringu ümbersuunamistega seda küsimust ei lahenda. Peame looma tugevad omavalitsused, kes tegelevad arendusega. Ta lisas, et vahed kärisevad ikkagi edasi, kuna tublimad ühinevad ja lähevad edasi, aga viletsamad mitte.

Regionaalminister tunnistas, et peamine maaelu hääbumise probleem on palkades. "Kui palk on maakondades sama hea kui Tallinnas, siis see toobki inimesi maale – olgem ausad. Noored tulevad tagasi maale siis, kui palk tõuseb," sõnas ta.