Norrast võiks tuuleenergia toel saada Euroopa aku

29. mai 2008, 12:58

Norrast võiks saada „Euroopa aku”, kui
2025. aastaks arendataks välja hiiglaslikud merel asuvad tuulepargid hinnaga 44
miljardit dollarit, väitis Norra nafta- ja energiaminister esmaspäeval.

Ärijuhtidest ja ametnikest koosnev Norra energianõukogu sõnul võiks tuuleenergia importimine Norrast aidata Euroopa Liidul täita eesmärki toota 2020. aastaks 20 protsenti kogu vajaminevast energiast taastuvatest allikatest nagu tuul, päike, vesi või lained, kirjutas Reuters.

"Norra võiks olla Euroopa aku,” selgitas järgnevatel kuudel valitsuse töölauale jõudva raportiga tutvunud Norra nafta- ja energiaminister Aaslaug Haga. "Norrat on õnnistatud suurte energiaressurssidega. Tuuleenergial on Norras kahtlemata suur tulevik.” Norra rannajoon on pikim Euroopas, ulatudes Põhjamerest Arktilise Barentsi mereni.

30-leheküljelises raportis, mis tähistab olulist suunamuutust maailma viienda naftaeksportija poliitikas, kirjutatakse: „Norral peaks 2020.-2025. aastaks olema ligipääs 40 teravatt-tunnile taastuvale energiale, millest pool võiks tulla merel asuvatest tuuleparkidest.”

Selleks vaja minevad tuulepargid läheksid maksma umbes 100 kuni 220 miljardit Norra krooni (umbes 430 miljardit Eesti krooni). Toodetav energiakogus oleks võrreldav kaheksa tuumajaama energiakogusega.

Haga sõnul võiks merel asuvaid tuuleparke – mis tuulevaiksel päeval seisma jääksid – täiendada veejõul töötavate reservuaaridega, millesse saaks energiat tagavaraks koguda. "Saaksime energiat eksportida sõltumata sellest, kas tuul puhub või mitte,” kinnitas Haga. Haga kohtub täna Brüsselis Euroopa Liidu energiavoliniku Andris Piebalgsiga, üheks eesmärgiks on arutada ka raporti tulemusi.

Raporti kohaselt vajab Norra idee teostumiseks uusi seadusi, plaani projekti rahastamiseks ning infrastruktuuri. Norral on aeg-ajalt probleeme isegi iseenda elektriga varustamisel olemasolevatest hüdroelektrijaamadest. Samuti selgitati, et Taani, Saksamaa ja Suurbritannia on praeguseks tuuleenergia arendamises nii maismaal kui ka madalas vees palju kaugemale jõudnud. Norra eelis seisneb eelkõige laiades kogemustes kaldast kaugemal asuvas sügavamas vees töötamises, mis on saadud nafta ja gaasi pumpamisest.

Raporti sõnul peaks Norra sõlmima Euroopa Liidu riikidega pikaajalised tuuleenergia eksportimise lepingud ning pääsema ligi ka Euroopa Liidu subsiidiumitele. Kuid Haga sõnas ka, tegelikult ei saa oodata, et Euroopa Liit Norra tuuleenergia tootmist subsideeriks.

"Energia importimine ei oleks Euroopa Liidu esimene valik,” ütles raporti üks koostajatest Steinar Bysveen. Ta lisas aga, et mõned Euroopa Liidu riigid, nagu näiteks Saksamaa, võiksid importi vajada, sest neil pole tuuleparkide ehitamiseks ruumi, samas hetkeseisuga plaanitakse tuumajaamade kasutamine lõpetada.

Energianõukogu raporti kohaselt vähendaks 40 teravatt-tunni energia tootmine tuulest globaalses soojenemises süüdistatava kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi emiteerimist 20 miljoni tonni võrra. 2007. aastal emiteeris Norra kokku 55 miljonit tonni süsinikdioksiidi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2008, 13:28
Otsi:

Ava täpsem otsing