Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pensionikogujal võimalus saada miljon

Pensionifondide valitsemistasude alandamine ja võimalus suunata suuremad summad aktsiaturule loob pensionikogujatele eelduse oluliselt oma pensionipõlve parandada. Nooremapoolsete pensionikogujate võit võib ulatuda koguni seitsmekohalise summani.

Pensioniraha kogumisel on määravaiks tegureiks kolm asja: sissemaksete suurus (sõltub palga suurusest), kogumisperioodi pikkus (ehk 63 eluaastat miinus vanus) ning pensionifondide tootlus.

Pensionikogumine on väga pikaajaline protsess. Võib arvata, et praegu tööturule sisenevatel inimestel tuleb tööd nühkida tervelt pool sajandit. Nii pika aja peale mängib tühine protsendipunkti suurune tootluse erinevus vägagi suurt rolli. Toome näite.

Juhul, kui teed 30 aastat sissemakseid fondi, mis näitab igal aastal 10protsendist aastatootlust, on sul kogumisperioodi lõpuks ligi poole rohkem raha kui sama vanal ja sinuga sarnast palka teenival naabrimehel, kelle fond näitas 8protsendist tootlust. 10 000kroonise palga pealt tähendab see kokkvõttes enam kui 420 tuhande kroonist erinevust. Kümme aastat pikema kogumisperioodi puhul oleks summade erinevus juba poolteist miljonit krooni.

Ega ilmaaegu 20. sajandi suurimaks teadlaseks tituleeritud Albert Einstein öelnud, et liitintress on universumi kõige suurem ime.

Kuidas rohkem raha pensioniks kokku kraapida? Paraku tuleb selleks võtta suuremaid riske ning paigutada raha pensionifondidesse, mis investeerivad võimalikult suure osa aktsiatesse. Ajalooliselt on pakkunud aktsiad võrreldes võlakirjadega kõrgemat tulu ning tuleb loota, et nii jätkub ka tulevikus.

Kogu raha võlakirjadesse investeerivad II samba fondid on näidanud siiani keskmiselt vaid 2,83protsendist aastatootlust, samas kui agressiivsete (50 protsenti aktsiatesse investeerivate) fondide tootlus küündib 8,20 protsendini.

2002. aasta keskpaigast, mil II samba reform käivitus, on Eestis hinnad kosunud 31,8 protsenti. Koguni kaheksa fondi pole suutnud sama ajavahemiku jooksul inflatsioonitempole vastu hakata. Olukord võiks helgemaks muutuda aga juba järgmisel aastal, mil investeerimisfondide seadusse viiakse punkt, mis lubab investeerida II samba fondidel aktsiatesse praeguse 50 protsendi asemel maksimaalselt 70 protsenti.

Järgneva viie aasta jooksul võivad rahandusministeeriumis välja töötatud eelnõu kohaselt kvantitatiivsed investeerimispiirangud hoopis kaduda. See tähendab, et suurt tootlust (pensionit) taga ajavad investorid võivad varsti saada investeerida II samba fondidesse, mis paigutavad kogu raha aktsiatesse.

Aga isegi aktsiate osakaalu tõstmine 70 protsendini parandab oluliselt tõenäosust, et tulevikus murevabamat pensionipõlve nautida. Näiteks juhul, kui fondid jätkaks aktsiatesse investeerimist sama hästi kui siiani, aitaks aktsiaosaluse kergitamine tõsta tootlust 8,2 protsendilt 10,35 protsendini.

Teine asi, mis parandaks fondide tulemust, on investeerimisega seotud kulude alandamine. Suurim kuluartikkel on pensionikoguja jaoks fondide valitsemistasu. Praegu võtavad fondid igal aastal pensionikogujate käest ära keskeltläbi 1,5 protsenti. Poole protsendipunktine kokkuhoid oleks helgemat tulevikku silmas pidades väga oluline abi.

Lehekülje vasakul küljel oleva edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub igas kuus pensionisambasse 600 krooni (2 + 4 protsenti brutopalgast).

Välja on toodud esimesed neli liitumisvooru ehk inimesed, kel on olnud aega kõige enam raha koguda. Enne 30. oktoobrit 2004 jõudis II pensionisamba lepingu sõlmida üle 423 000 inimese ehk kolmveerand kõikidest praeguseks pensionilepingule alla kirjutanud klientidest.

Igakuiseks fondide osakute laekumise päevaks olen valinud päeva, mil kõige rohkem on osakuid juurde emiteeritud (sel kuul oli selleks päevaks 19. mai, mil pensionifondidesse liikunud raha vahetati 2,38 miljoniks osakuks kogumahus 36 miljonit krooni (kokku liigub praegu iga kuu II samba fondidesse umbes 300 miljoni krooni).

Tabelis on arvestatud sisse fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtutasud, mistõttu kõrgemate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid on veidi kehvemas seisus.

See aasta on viimane võimalus II pensionisambaga liituda inimestel, kes on sündinud aastatel 1974-1976. 2011. aastal jõuab aga kätte aeg, mil vabatahtlikult enam keegi II sambaga liituda ei saa. Kokku oli eilse seisuga kogumispensioniga seotud 564 177 inimest.